Ndukun gə́ wɔji dɔ ndutɔr
1 Ɓó lé seḭ ilaje ŋgonkoji dɔ tapa Njesigənea̰ Ala’g lə sí ləm, gə́ aaje dɔ godnduje lai gə́ ma m’un m’ar sí ɓogənè mba ra née ləm tɔ ndá Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a kar sí urje dɔ ginkoji dəwje gə raŋg’g lai dɔ naŋg nee . 2 Aa ooje ndutɔrje lai gə́ d’a ree dɔ sí’g ləm, d’a kai na̰ dɔ sí’g loo gə́ seḭ a kilaje ŋgonkoji dɔ tapa Njesigənea̰ Ala’g lə sí ləm tɔ ɓa to nee:
3 Ndutɔr a nai dɔ deḛ gə́ d’isi mee ɓee-booje’g ləm, gə dɔ deḛ gə́ d’isi mee wala’g ləm tɔ. 4 Ŋgan meḛ síje ləm, gə kandə néje gə́ dɔ naŋg’d lə sí ləma, gə ŋgan meḛ koso-nékulje lə sí gə́ boi-boi gə njé gə́ lam-lam ləm tɔ lé néje nee lai lé ndutɔr a nai dɔ dee’g. 5 Kée lə sí gə budu lə sí kara ndutɔr a to dɔ dee’g ya. 6 Ndutɔr a nai dɔ sí’g loo gə́ seḭ a reeje kəi ləm, ndutɔr a nai dɔ sí’g loo gə́ seḭ a gə kawje raga ləm tɔ.
7 Njesigənea̰ a kar sí unje baŋga dɔ njéba̰je’g lə sí gə́ d’a kḭ gə mba rɔ sə sí, d’a kunda loo teḛ gə rəw gə́ kára ba mba rɔ sə sí nɛ d’a kaḭ no̰ sí’g gə rəwje siri. 8 Njesigənea̰ a kun ndia mba kar ndutɔr nai sə sí dɔ damje’g lə sí ləm, gə dɔ kulaje lai gə́ seḭ a raje ləm tɔ. Yeḛ a tɔr ndia dɔ sí’g gə néje gə́ gə ria-ria mee ɓee’d gə́ Njesigənea̰, Ala lə sí ar sí lé.
9 Seḭ a toje ginkoji dəwje gə́ to gə kəmee mbata lə Njesigənea̰, to gə́ yeḛ man ne rəa ar sí, loo gə́ seḭ a kaaje dɔ godnduje lə Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ ləm, gə seḭ a njaaje gə kila-rəwje ləa ləm tɔ. 10 Koso-dəwje lai d’a koo to gə́ ri Njesigənea̰ ɓar dɔ sí’g ndá deḛ d’a ɓəl sí ne. 11 Njesigənea̰ a daa sí gə némajije kar ŋgan meḛ síje, gə ŋgan meḛ nékulje lə sí, gə kandə néje gə́ dɔ naŋg’d lə sí d’ḭ dɔ maree’d gə́ kédé-kédé mee ɓee gə́ Njesigənea̰ man rəa ar bɔ síje-je gə mba kar sí lé. 12 Njesigənea̰ a kɔr kəm dara gə́ to loo gə́ nébaoje ləa gə́ maji dum to keneŋ kar sí gə mba kula ne gə mán ndi dɔ ɓee’g lə sí gə naḭyee-naḭyee ləm, gə mba tɔr ndia dɔ kulaje lai gə́ seḭ a raje ləm tɔ, ginkoji dəwje gə raŋg bula d’a tona sí né, nɛ seḭ a tona deeje né el. 13 Njesigənea̰ a kar sí toje gə́ ŋgaw ta dee ɓó a kar sí toje gə́ rudu deeje el. Seḭ a síje tar ɗaŋg ta-ta ɓó seḭ a síje loo’d gə́ bər el, loo gə́ seḭ a kilaje koji dɔ godnduje’g lə Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ gə́ ma m’un m’ar sí ɓogənè ləm, loo gə́ seḭ a kaaje dɔ dee kər-kər gə mba ra née ləma, 14 loo gə́ seḭ a kubaje goo ndukunje lai gə́ ma m’ar sí ɓogənè lé kya̰je mba kawje yo-yo nee-nee, gə mba ndolèje ne goo magəje gə mba raje né kar dee el lé ləm tɔ.
Ta ndɔlje
15 Nɛ ɓó lé seḭ ilaje koji dɔ torndu Njesigənea̰ Ala’g lə sí el ləm, ɓó lé seḭ aaje dɔ ndukunje ləa gə godndiaje lai gə́ ma m’un m’ar sí ɓogənè el ləm tɔ ndá, aa ooje, ndɔlje gə́ d’a kwa dɔ sí ɓa to nee :
16 Ndɔl a kwa dɔ deḛ gə́ d’isi mee ɓee-booje’g ləm, gə dɔ deḛ gə́ d’isi mee wala’g ləm tɔ. 17 Ndɔl a kwa dɔ kée lə sí gə budu lə sí lé. 18 Ndɔl a kwa dɔ ŋgan meḛ síje ləm, gə kandə néje gə́ dɔ naŋg’d lə sí ləma, gə dɔ ŋgan meḛ nékulje lə sí gə́ boi-boi əsé njé gə́ lam-lam lé ləm tɔ. 19 Ndɔl a kwa dɔ sí loo gə́ seḭ a reeje kəi ləm, gə loo gə́ seḭ a kawje raga ləm tɔ.
20 Njesigənea̰ a kula gə néndɔlje, gə néjɔgje gə́ d’a ŋgəḭ sí gə́ d’a koso dɔ kula raje’g lai gə́ seḭ a raje saar gə mba kar sí uduje ne ləm, kar sí tujije ne kalaŋ ləm tɔ mbata némeeyèrje gə́ seḭ raje, ubamje ne ya̰’mje lé to! 21 Njesigənea̰ a kar yoo-koso reḛ́ dɔ sí’g saar gə mba karee tuji sí mee ɓee gə́ seḭ a kawje kaw taaje gə́ né ka̰ sí lé. 22 Njesigənea̰ a kunda sí gə rɔko̰ rɔnuŋga gə́ kaar ləm, gə rɔko̰ néti ləm, gə rɔko̰ loo-nuŋga gə́ yolé loo to gə́ pər bèe ləm, gə rɔtudu kurum-kurum ləm, gə kəmkas ləma, gə rɔko̰ gə́ a kar sí eŋje ne kəŋ-kəŋ ləm tɔ ndá d’a ndolè goo sí saar kar sí uduje ne guduru. 23 Dara gə́ to dɔ sí’g tar lé a to tana gə larkas ləm, naŋg gə́ gel sí’g lé a to tana gə larndul ləm tɔ. 24 Njesigənea̰ a kula gə bu gə kor tor ndi’g mee ɓee’g lə sí, d’a kḭ dara kər dɔ sí’g saar kar sí tujije ne. 25 Njesigənea̰ a kar njéba̰je lə sí dum sí, seḭ a teḛje kawje gə mba rɔje sə dee gə rəw gə́ kára ba ndá seḭ a kaḭje no̰ dee’g gə rəwje siri, tɔɓəi seḭ a toje né rɔkul gə́ boo lə ɓeeko̰je lai gə́ dɔ naŋg nee. 26 Nin sí a to gə́ nésɔ lə yelje ləm, gə daje gə́ wala ləm tɔ, ndá dəw kára kara gə́ njetɔb dee dɔ’g a godo.
27 Njesigənea̰ a kunda sí gə bairaŋ to gə́ yeḛ unda ne njé gə́ Ejiptə bèe ləm, gə gab ləm, gə ŋgaŋguna ləma, gə ŋgər ləm tɔ, gə́ a kər el. 28 Njesigənea̰ a kar kɔr ra sí ləm, a kunda sí gə kəmtɔ ləma, a kar dɔ sí tel wagəsa ləm tɔ. 29 Yen ŋga kàr aar daŋdɔ kara seḭ a mamje loo to gə́ njekəmtɔ gə́ aw dan loondul’g ləm, seḭ a teḛje kɔr dɔ kula ra síje’g el ləm, gə ndɔje lai lé d’a kula kəm sí ndòo ləma, d’a taa néje lə sí ləm tɔ, kar dəw kára kara gə́ a ree gə mba la sə sí lé a godo.
30 Seḭ a kwaje mɔr gə ŋgoma̰də nɛ dəw gə́ raŋg ɓa a to səa, seḭ a raje kəi nɛ seḭ a síje keneŋ el, seḭ a ma̰aje nduú nɛ seḭ a kalje ne rɔ sí el. 31 D’a kinja gwɔs maŋgje lə sí kəm sí’g ya nɛ seḭ a sɔje dakas dee el, d’a kwa mulayḛ̀je lə sí no̰ sí’g ya nɛ d’a tel səa kar sí el, badje lə sí lé d’a kar njéba̰je lə sí kəm sí’g nɛ dəw gə́ njeree mba la sə sí a godo. 32 Ŋgan síje gə́ diŋgam gə njé gə́ dené d’a koso ji ginkoji dəwje gə́ raŋg’d kar sí oo deeje gə́ kəm sí ləm, kar sí ndiŋgaje ne rɔ sí ləm tɔ nɛ ji sí a kunda ndolé. 33 Koso-dəwje gə́ seḭ a gər deeje el ya d’a sɔ néndɔ lə sí ləm, gə néje lai gə́ seḭ iŋgaje loo-kula’g lə sí ləm tɔ ndá ndɔje lai d’a kula kəm sí ndòo ləm, d’a ra sə sí né gə́ kədərə ləm tɔ. 34 Né gə́ seḭ a kooje gə kəm sí lé a kar dɔ sí tel wagəsa.
35 Njesigənea̰ a kunda no̰ kəji sí gə bḭgi sí gə bairaŋ-ndɔ gə́ seḭ a kasjekəm kajije ne el, yeḛ a kunda sí, un kudee dabla gɔl sí’g saar teḛ ne da̰gəra dɔ sí’g tar.
36 Njesigənea̰ a kar sí awje gə mbai gə́ seḭ a kundaje dɔ sí’g par gə́ rɔ ginkoji dəwje gə́ seḭ gə bɔ síje-je gər deeje el. Ndá lée’g neelé ɓa seḭ a poleje magəje gə́ to kagje əsé mbalje keneŋ ya. 37 Seḭ a tel toje né kar kaar dəwje wa dee ne paḭ ləm, gə nékunda kogo ne ləma, gə nédəjindu ləm tɔ mbuna ginkoji koso-dəwje lai gə́ Njesigənea̰ a gə kaw sə sí rɔ dee’g lé.
38 Seḭ a kodoje kó né yaa̰ mba kaw dubu nɛ seḭ a kinjaje lam ba bèe mbata beedéje d’a ko̰ lai. 39 Seḭ a ma̰aje nduúje lə sí ləm, a ndɔ deeje bur-bur ləm tɔ, nɛ seḭ a kaije mán dee el, seḭ a kinjaje kandə dee el mbata kɔrèje d’a sɔ dee ŋgər-ŋgər. 40 Seḭ a kiŋgaje kag-koiyoje dɔ naŋg ɓee’g lə sí lai ya nɛ seḭ a ndèmje ubu dee rɔ sí’g el mbata kandə dee a gəḭ naŋg. 41 Seḭ a kojije ŋganje gə́ diŋgam gə njé gə́ dené ya, nɛ d’a to ka̰ sí el mbata d’a kwa dee kaw sə dee ɓee-ɓər’g. 42 Ndirikɔrje d’a taa kagje gə kandə néje gə́ mee ndɔje’g lə sí lai gə́ ka̰ dee-deḛ.
43 Dəw-dɔ-ɓeeje gə́ d’a si mbuna sí’g lé d’a kḭ kur dɔ sí’d gə́ kédé-kédé ndá seḭ lé seḭ a rəmje gogo gə́ kédé-kédé tɔ. 44 Seḭ a tona deeje né nɛ deḛ d’a tona sí né el, deḛ d’a to dəw dɔ síje, nɛ seḭ a toje ɓoŋ deeje tɔ.
45 Nḛ́dɔlje nee lai d’a ree dɔ sí’g ləm, d’a ndolè goo sí saar kar sí uduje ne ləm tɔ mbata seḭ ilaje ŋgonkoji dɔ ndu Njesigənea̰ Ala’g lə sí el ləm, seḭ tɔsje kəm sí dɔ godnduje gə ndukunje’d gə́ yeḛ un ar sí lé el ləm tɔ. 46 D’a to gə́ nétɔjije gə nédumkooje mbata lə sí ləm, gə mbata lə ŋgaka síje ləm tɔ saar gə no̰.
47 Mbata né gə́ seḭ síje danee’g bèdèg lé ar sí raje né arje Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ gə rɔlel gə meendakaḭ el, 48 ndá seḭ a raje né karje njéba̰je lə sí gə́ Njesigənea̰ a gə kula dee kar dee d’ḭ rɔ sə sí lé dan ɓó’g ləm, gə dan kṵdaman’g ləm, gə dan kaw kudu dum’g ləma, gə dan ɓoo-boo’g ləm tɔ, yeḛ a kila néməməna̰ gə́ ra gə larndul gwɔb sí’g saar kar sí uduje ne bo̰. 49 Njesigənea̰ a kar ginkoji dəwje gə́ d’isi gwɔi naŋg’d əw ya d’ḭ ree rɔ sə sí, to ginkoji dəwje gə́ d’a ree kalaŋ to gə́ niŋgatə̰də gə́ nar bèe, to ginkoji dəwje gə́ seḭ a gərje ta lə dee el ləm, 50 deḛ to gə́ ginkoji dəwje gə́ kəm dee to gəsəsə ləm, deḛ təd kag ɓugaje el ləm, gə d’oo kəmtondoo lə ŋganje el ləm tɔ. 51 Deḛ d’a sɔ ŋgan nékulje lə sí gə kandə néje gə́ dɔ naŋg’d lə sí saar kar sí godoje ne, d’a kya̰ kó lə sí el ləm, gə mán-nduú lə sí el ləm, gə ubu lə sí el ləma, ŋgan nékulje lə sí gə́ boi-boi əsé njé gə́ lam-lam el ləm tɔ saar kar sí uduje ne bo̰. 52 D’a kaḭ dɔ sí tarəwkɔgje’g lə sí lai gə rɔ saar kar ndògo-bɔrɔje lə sí təd, ndògo-bɔrɔje neelé gə́ ŋgal gə́ siŋga dee to yaa̰ gə́ seḭ ɔmje meḛ sí dɔ dee’g dɔ naŋg ɓee’g lə sí lai, d’a kaḭ dɔ sí tarəwkɔgje’g lə sí lai mee ɓeeje lai gə́ Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ ar sí lé. 53 Dan nékəmndoo gə némeeko̰’d gə́ njéba̰je lə sí d’a kar sí síje keneŋ lé seḭ a sɔje né gə́ ḭ meḛ sí’g, dakasrɔ ŋgan síje gə́ diŋgam gə njé gə́ dené gə́ Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ ar sí lé. 54 Dəw kára gə́ mbuna sí’d gə́ to dəw gə́ maji dum ya, gə́ ta-ta yeḛ kul yururu ya unda mareeje ndá a tel koo ŋgokea̰ gə dené ləa gə ŋganeeje gə́ nai rəa’g ləm tɔ gə kəm dɔbee, 55 yeḛ a kar dəw kára kara gə́ mbuna dee’g dakasrɔ ŋganeeje gə́ yeḛ ra gə́ nésɔ ləa lé sɔ el saar karee godo, mbata nékəmndoo gə némeeko̰ gə́ njeba̰ lə sí ar sí síje keneŋ tarəwkɔgje’g lə sí lai lé. 56 Dené gə́ mbuna sí’d gə́ ma̰də dum ləm, gə́ ta-ta kul yururu ləm tɔ lé a saŋg loo gə goo kul yururu gə ma̰də dum ləa mba kila gɔlee naŋg el lé, yeḛ a tel koo ŋgabeeje gə́ yeḛ wá kaaree’g ləm, gə ŋgonee gə́ diŋgam gə yeḛ gə́ dené ləm tɔ gə kəm dɔbee, 57 kɔiyɔ gə́ teḛ mée’g gə ŋganje gə́ yeḛ oji dee ya kara yeḛ a kɔg dee sɔ mbata néje lai gə́ godo lé yeḛ a gɔl nésɔ ləa gə goo ŋgəḭ dan nékəmndoo gə némeeko̰’d gə́ njéba̰je lə sí gə́ d’isi tarəwkɔgje’g lə sí d’a kar sí síje keneŋ lé .
58 Ɓó lé seḭ aaje dɔ ta godnduje lai gə́ ndaŋg mee maktub’g nee raje née el ləm, ɓó lé seḭ ɓəlje ri Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ gə́ to ri rɔnduba gə́ to ɓəl kədm-kədm lé el ləm tɔ ndá, 59 Njesigənea̰ a kunda sí gə ŋgaka síje gə dooje gə́ boo gə́ to ɓəl ləm, a kunda sí gə rɔko̰je gə́ to ɓəl yaa̰ ləm tɔ. 60 Yeḛ a kɔs rɔko̰je lai gə́ Ejiptə gə́ seḭ ndəbje pəd-pəd no̰ dee’g lé kɔm dee dɔ sí’g ndá d’a kɔr dɔ sí’g el. 61 Rɔko̰je gə́ ɓəd-ɓəd, gə yoo-kosoje lai gə́ ɓar ri dee mee maktub godndu’g nee el kara Njesigənea̰ a kar dee d’oso dɔ sí’g saar kar sí uduje ne guduru. 62 Kédé gə́ seḭ bulaje to gə́ kéréméje gə́ dara bèe lé seḭ a telje naije jebəre ba bèe mbata seḭ ilaje ŋgonkoji dɔ tapa Njesigənea̰ Ala’g lə sí el. 63 To gə́ kédé lé rɔ Njesigənea̰ lelee gə mba ra sə sí némeemaji ləm, mba kar bula lə sí ḭ dɔ maree’d gə́ kédé-kédé ləm tɔ lé rɔ Njesigənea̰ Ala a tel lelee gə mba tuji sí kar sí uduje guduru tɔ, bèe ɓa yeḛ a kɔr sí ne mee ɓee gə́ seḭ a gə kawje kaw taaje gə́ né ka̰ sí lé. 64 Njesigənea̰ a sané sí mbuna ginkoji dəwje gə raŋg’g, un kudee gwɔi naŋg’d bər njal teḛ ne rudee gə́ dɔ-gó, lé gə́ neelé ɓa seḭ a poleje magəje gə́ to kag əsé mbal gə́ seḭ əsé bɔ síje-je gər dee kédé el lé keneŋ. 65 Mbuna ginkoji dəwje gə raŋg’g neelé seḭ a kiŋgaje loo-kwa-rɔ gə́ kəm kila dabla gɔl sí keneŋ godo. Njesigənea̰ a kar dɔɓəŋgərə sí unda bala ləm, kəm sí a to ndòo ləma, rɔ sí a si dan meeko̰’g ləm tɔ. 66 Né gə́ nai no̰ sí’g lé meḛ sí a to dɔ’g kəgəgə ləm, a kar sí undaje bala dan kàrá gə loondul’g ləma, rɔ sí a si dan meeko̰’g ləm tɔ. 67 Dan ɓəl’d gə́ a taa meḛ sí pəl-pəl lé ləm, gə goo néje lai gə́ kəm sí a koo dee ləm tɔ lé ndá teḛ gə ndɔ lé seḭ a paje pana: Kar loondul teḛ ɓa maji! Tɔɓəi loondul’g ndá seḭ a paje pana: Kar loo àr ɓa maji! 68 Njesigənea̰ a kar sí telje gə batoje kawje Ejiptə gogo gə rəw gə́ ma m’ula sí kédé m’pana: Seḭ a telje kooje rəw lé gogo el ŋga lé! Lée gə́ neelé ɓa seḭ a rabje rɔ sí karje njéba̰je lə sí ndogo sí gə́ ɓərje gə́ diŋgam gə njé gə́ dené keneŋ, nɛ dəw kára kara a ndogo sí el tɔ.
RUDU TA LƎ MOYIS
69 Aa ooje, taje nee ɓa to ta manrɔ gə́ Njesigənea̰ un ne ndia ar Moyis mba karee ra gə Israɛlje mee ɓee gə́ Moab, to manrɔ gə́ to ɓəd ɓó to asəna gə man gə́ yeḛ man rəa ar dee dɔ mbal’d gə́ Orɛb lé el.
Vun ma hle ma yam djivid’ina
1 Moise mi de kua ala: Le agi gagi yagi kä ad’u zlad’a hi Ma didina Alo maginid’a, le agi ngomogi zla mamba agi tid’igi yam vun mam ma he ma an hagizi inina mi ni, Ma didina Alo magina mba mi tinigi ngola yam andjaf suma yam andagad’ina pet. 2 Le agi gagi yagi kä ad’u vun ma hed’a hi Ma didina Alo maginina ni, wana ni vun ma b’e ma mam mba mi b’agizi kagina:
3 Mba mi b’e vuna yam suma a mba kak kur azì ma nglonina, yam suma a mba kak abagei kelâ mi. 4 Mba mi b’e vunam yam grogina, yam andaga magid’a, yam d’uwar magi ma gureina ki ma nglona mi. 5 Mba mi oyôgi gogologei magina kawuna, mba mi oyôgi yi magi ma lavungôna kafuta. 6 Mba mi b’e vunam kagi yam i magid’a, mba mi b’e vunam kagi yam hulong magid’a mi.
7 Fata magi suma djangûna a tchol dur ayîna ki sed’egid’a, Ma didina mba mi hagi ad’enga á kus kaziya. Azi a mba mba atagi á durâ ni kur lovot ta tud’a, wani azi mba ring avorogi ni ki lovota teteng kid’iziya. 8 Ma didina mi b’e vunam yam ahle suma kur avurei maginina, mba mi b’e vunam kagi kur sun nda lara ge pet ta agi mba lagizi kabogid’a, mba mi b’e vunam kagi kur ambas sa mam nga mi hagizid’a mi.
9 Le agi tid’igi yam vun ma hed’a hi Ma didina Alo maginina, le agi ngomomu, le agi gagi yagi kä avorom mi ni, agi mba mbud’ugi ni sum mam suma mi tinigi iragi vagina d’igi mam hlagi vunam na. 10 Suma pet a mba wala a yagi ni ki simina hAlonina, a mba lagi mandaragiya. 11 Ma didina mba mi lagi djivid’a, mba mi zulugi grogina, mba mi zulugi d’uwar magi ma nglona ki d’uwar magi ma gureina yam ambas sa mam gun tam kat mabuyogi ngolo á hagizid’a. 12 Ma didina mba mi malagi ir akulod’a woi á sagi alona ata yam kur ambas magid’a, mba mi b’e vunam kagi kur sun nda agi mba lat kabogid’a mi. Andjaf suma dingâ a mba nde balâ abogiya, wani agi mba ndagi bal abo sa d’i. 13 Le agi gagi yagi kä ad’u vun ma hed’a hi Ma didin ma an hagizi ini wana, le agi ngomomu, le agi tid’igi kam mi ni, Ma didina mba mi mbud’ugi ni suma avok suma petna, agi mba mbud’ugi suma bugolâ d’i, agi mba tagi yam suma mi. 14 Ar agi d’ezegi woi yam vun ma he ma an hagizi ini wana á tchagi ta á igi abo ma ndjuf foze abo ma gula á igi bugol alo ma ding á kud’urom mbuo mi.
Ge hum mba yam ndakid’a
15 Moise mi de kua ala: Wani le agi gagi yagi kä avok Ma didina Alo magina d’uo, le agi ngomogi nga vun ma he mama agi tid’igi nga kam mbuo, le agi tid’igi nga yam gat ta pet ta an hagizi ini wanda d’uo mi ni, wana ni vun ma ge ma mam mba mi gagizina:
16 Mam mba mi ge vuna mi suma a mba kak kur azì ma nglonina, mi suma a mba kak abagei kelâ mi. 17 Mba mi ge vuna mawu magi ma kur gagalagad’ina, mba mi ge vuna mafut magid’a ata yima a nga lavungôna kuana, 18 mi grogina, mi andaga magid’a, mi d’uwar magi ma nglona ki d’uwar magi ma gureina mi. 19 Mba mi gagi vuna yam i magid’a, mba mi gagi vuna yam hulong magid’a mi.
20 Ma didina mba mi gagi vuna kur sun magi d’a lara ge pet ta agi mba lagizi kabogid’a. Agi mba tchagi tatâ, mba mi ngobogiya. Agi mba dabagi woi atogo hina zak, kayam sun nda tcho d’a agi lat noyôm mbeid’a. 21 Ma didina mba mi b’alagi tugud’ei d’a tcho d’a tchi matna kagi gak agi mba dabagi woi kur ambas sa agi i hlat á te kat wanda. 22 Ma didina mba mi tumugi ki tugud’ei d’a itna ki ta d’a kumura ki tugud’ei d’a hopma. Awu magina mba mi so woyo, mba mi tchora, tcheîd’a mba d’i tchum mbei mi. Ahle ndazina a mba lagi hina gagak agi mba dabagi woyo. 23 Akulod’a mba d’i mbut ad’enga kagi ni d’igi kawei ma hleuna na, andagad’a mba d’i mbut ad’enga asegi kä ni d’igi kaweina na mi. 24 Ma didina mba mi ar zla d’a mi sagi nalona kagid’a ta, mba mi sagi ni simetna ki guguma; a mba se kagi hina gagak agi mba dabagi woyo. 25 Ma didina mba mi he magi suma djangûna ad’enga á kus kagiya, agi mba igi atazi á durâ ni kur lovot ta tud’a, wani agi mba ringîgi avorozi ni ki lovota teteng kid’iziya. Agi mba mbud’ugi ni suma mandarâ avok suma yam andagad’ina pet. 26 Mad’agi mba mi mbut ni vama ted’a haluweina kamburei suma yam andagad’ina; sama mba mi digizi woi nga d’i.
27 Ma didina mba mi tumugi ki mbil ma Ezipte-na ki tugud’ei d’a a yat ala emerota ki vuyoka ki ta d’a mburdjuk ka bei tchila ba d’a. 28 Ma didina mba mi mbud’ugi suma lilid’a, suma duka, suma yazi b’la’â mi. 29 Afata falei d’ad’ar pî, agi mba lamagi ahlena kur nduvunda d’igi sama duka mi lam ahlena kur nduvunda na; ahle suma agi ngagi hurugi kazina, agi mba fazi d’i; suma a mba djobogi vunagi ki burâ pet, a mba hurumugi mi. Wani sama mba mi ndjunugina nga d’i.
30 Le sa adigagi mi ka atchad’a ni, sama ding mba mi bur ki sed’et ni mamu. Le sama ding adigagi mi min azina ni, sama ding mba mi kak kurî mamu. Le sa adigagi mi pe guguzlud’a ni, mba mi dud’ut vud’ut ta avoka d’i. 31 Amuzlei magina a mba ngad’azi kä iragi hina, wani agi mba mud’uzi hliwizi d’i. A mba yo koro magina kad’enga kä iragi hina, a mba hulongôgizi d’i. Magi suma djangûna a mba yo d’uwar magina, wani sama mba á ndjunugina nga d’i. 32 Grogi suma andjofâ ki grogi suma aropma, a mba yozi a hazi mandjaf suma dingâ kä iragiya. Iragi mba d’i kau abo gol la ala a mba hulongôzi zi ge d’a, wani ad’engêgi mba d’i dap pei abo gola mi. 33 Andjaf suma agi wazi nga yagi tu d’uo na, a mba tawu magina, a mba tahle suma agi mba fazina, a mba djobogi vunagi burâ ki burâ, a mba mired’egi kä kasezi mi. 34 Ahle suma agi mba golozi ki iragi ndazina, agi mba kagi guruta aboziya.
35 Ma didina mba mi tumugi ki mbil ma bei tchila ba na ata guguvagiya, ata ab’alagiya, mba mi tumugi tinï ad’ud’a ata asegi kä dei gak i kagi akulo mi.
36 Ma didina mba mi igi kamul ma agi mba tinigizi kagina aduk andjaf suma agi d’oze abuyogi ngolo a wazi nga yazi tu d’uo na. Ata yi máma agi mba kud’urogi alo ma ding ma ahinad’a ki ma aguna. 37 Agi mba mbud’ugi ni vama atchapma, vama lasa ki vama sanda aduk andjaf suma Ma didina mba mi igi adigazina.
38 Agi mba zaragi awuna ngola kur asinegiya, wani agi mba dud’ugi nakid’eid’a, kayam me djera mba d’i b’lagam mbeyo. 39 Agi mba pagi guguzlud’a, agi mba lat sunud’u, wani agi mba tchat sumut ti, agi mba dud’ut vud’ut tuo mi, kayam ndjuvulâ mba mi dabat ted’a. 40 Agi mba pagi agu olifâ kur ambas magid’a pet, wani agi mba fagi mbul ma lá atagi d’i, kayam olifâ mba mi galal lei avok bei ned’a. 41 Agi mba vud’ugi gro andjofâ ki gro aropma, wani a mba kak ki sed’egi d’i; a mba yozi magomba izi yam ambas sa dinga. 42 Vud’agu magina kawu magina, a mba mbut ni tena habureinina.
43 Angoyogei suma a mba kak adigagina, a mba i avogovogo, a mba kalagi kad’enga, wani agi mba dadagagi woi bugolo. 44 Agi mba ndagi balâ aboziya, azi mba nde va abogi d’i. Azi mba ka’î suma avo’â, agi mba kagagi ni suma bugolâ.
45 Ma didina mba mi gagi vuna hina baba, agi mba dabagi woyo, kayam me agi mba gagi yagi kä avok Ma didina Alo magina á ngom vun ma he mama ki gat mam mba mi hagizi ala agi tid’igi kad’u d’a d’i. 46 Gat ndata mba d’i arî d’igi vama ge humba na kagi agi kandjavagiya.
47 Le agi lagi nga sunda mi Ma didina Alo magina ki furîd’a ki hur ma tuna ata yima agi nga kur duzîd’ina d’uo ni, 48 agi mba lagi magomba mi magi suma djangû suma Ma didina mba mi sunuzi atagina ki meid’a ki vun ma sod’a ki gandilad’a. Agi mba kid’agagi woi ata ahlena pet. Ma didina mba mi gagi djuk ma kaweina kelegi gak agi mba dabagi woyo. 49 Ma didina mba mi tcholï kandjaf ma dei ma sä avun dabid’a handagad’a ma agi nga humum vunam mbuo na. Mba mi sir asem kagi kä d’igi agigilauna mi sir asem yam vama mi vuma na. 50 Ni suma irazi ti d’us hina gugurup suma a nga ge yazi kä avok momorogeina d’uo suma a nga we hohowa gogor ruo mi na. 51 Azi mba yogi d’uwar magina kawu magina; agi mba bogi woi abo meid’a. Azi mba aragi awu magi d’oze süm guguzlu d’oze mbul loze d’uwar magi ma nglona groma d’oze magi ma gureina groma d’uo mi gak agi dabagi woyo. 52 Azi mba nguyugi kur azì ma nglo ma lara ge pet ma yam ambas sa Ma didina Alo magina mba mi hagizid’ina, a mba durugi gak a to gulumun ma fiyak ma ad’eng ma agi tinigi hurugi kam ala agi mba ngeyegi kuana woyo. Azi mba nguyugi kur azì ma nglo ma lara ge pet ma yam ambas sa Ma didina Alo magina mba mi hagizid’ina. 53 Fata magi suma djangûna a mba nguyugi a mba lagi ndakid’a, agi mba mud’ugi grogi suma kurugina, agi mba mud’ugi hliwa grogi suma andjofâ ki hliwa grogi suma arop suma Ma didina Alo magina mba mi hagizina. 54 Sama adigagi ma halas ma wäd’u zlad’a heîna, mba mi d’us iram ata b’oziyoma, ata amam mba mi le kat heîd’a ki grom suma a mba ar aboma mi. 55 Mi min he hliwa grom suma mam nga mi mud’uzina mi sa tu adigazi d’i, kayam va mam ma ding ar nga d’i abo ndak ka magi suma djangûna a mba lagizi ata yima a mba nguyugi aziyaginid’a. 56 Atcha d’a halas sa wäd’u zlad’a heîd’a ti min tin aset kä andaga d’uo d’a, mba d’i d’us irat ata ndjuvut ma ndat le kam heîna ki grotna ki gorota. 57 Ti mba d’i d’el grot suma ndat ti vud’uzina á mut gor ma ndat vud’um awilina ki oto’oma ki sed’ed’u, kayam ndat mba d’i te te matna ni gumunu, kayam ndat nga ki vama te ma ding ngi abo ndak ka magi suma djangûna a mba lagizi ata yima a mba nguyugi aziyagina.
58 Le agi ngomogi nga vun ma hed’a hi gata pet ma a b’irim kur mbaktum mba wandina d’uo, le agi tid’igi nga kam mbuo, le agi lagi nga mandara simi ma subur ma kal papana hi Ma didina Alo maginina d’uo mi ni, 59 Ma didina mba mi tumugi agi kandjavagi ki mbil ndod’ina ki tugud’ei d’a nglo d’a teteng nga hagi djib’erid’a.
60 Ma didina mba mi mba ki tugud’ei d’a tcho d’a tchi mat ta Ezipte d’a agi zlagagi avorota; ti mba d’i arî b’ala kagi na. 61 Ma didina mba mi mba kandjaf tugud’ei d’a lara ge ki mbil ma a dum nga zlam kur mbaktum mba gat ta wanda d’uo na gak agi dabagi woyo. 62 Agi zulugi nablaud’a d’igi tchitchiud’a hina wan pî, agi mba aragi nakid’eid’a hina yegre, kayam agi mba gagi yagi kä ad’u Ma didina Alo magina d’i. 63 D’igi Ma didina tam lum djivid’a á lagi djivid’a á zulugi hina mi, tam mba lum djivid’a á dabagi woi á b’lagagi woi na mi. A mba yogi woi yam ambas sa agi nga igi á hlat á te kat wanda. 64 Ma didina mba mi b’rawagi woi yayak aduk suma dingâ tinï ad’ud’a avun dabid’a handagad’id’a abo hî dei gak nde woi abo hî. Agi mba kud’urogi alo ma ding ma agi d’oze abuyogi ngolo a wum nga yazi tu d’uo ma ahinad’a ki ma aguna. 65 Aduk andjaf sum ndazina agi mba kagagi tchugot ti, agi mba fagi yima kak ma djivina d’i. Ma didina mba mi pad’agi vunadigagi fek; agi mba mbud’ugi hohoud’a, agi mba kagagi ni ki yor tad’a mi. 66 Agi mba kagagi navun matna teteu, agi mba lagi mandarâ andjege ki faleya, agi mba dagi ala: Ami wani mba sud’umi d’uo. 67 Yorogo agi mba dagi ala: Ladjï ni fladege ni d’ö ge, fladege agi mba dagi ala: Ladjï ni yorogo ni d’ö ge, abo mandar ma mba mi oî kurugi abo ahle suma agi mba wagizi ki iragina. 68 Ma didina mba mi hulongôgi yod’a ki batod’a, mi igi Ezipte. Agi mba wagi lovot ta an dagi kat ala agi mba wat tuo d’angû d’a. Ata yi máma agi mba halagi lovota á guzugi tagi woi abo magi suma djangûna d’igi magumeina na, wani agi mba fagi sama guzugina d’i.
