Ŋgalə Jakob dal ba̰ kɔnan dee gə́ Dina
1 Ndɔ kára bèe, Dina gə́ to ŋgolə Lea gə́ dené gə́ yeḛ ojee gə Jakob lé teḛ raga mba koo denéje gə́ mee ɓee’g neelé. 2 Ndá Sikem gə́ to ŋgolə Hamɔr, mbai gə́ ɓee’g neelé ée. Ndá yeḛ wá aw to səa tujee tɔ. 3 Yeḛ ɔm mée dɔ Dina gə́ ŋgolə Jakob’g lé. Yeḛ unda ŋgoma̰də neelé dan kəmee’g ndá yeḛ ulá ta gə́ kul gə mba gɔl ne mée. 4 Sikem ula bɔbeeje Hamɔr pana: Taa ŋgoma̰də neelé am gə́ dené ləm.
5 Jakob oo to gə́ Sikem lé tuji ŋgonee gə́ Dina lé ya. Nɛ to gə́ ŋganeeje gə́ diŋgam nai wala gə koso-nékulje ləa ɓəi ndá Jakob pata el saar loo gə́ deḛ tel ree ɓa.
6 Hamɔr, bɔ Sikemje lé aw rɔ Jakob’g gə mba kwɔji səa ta. 7 Ŋgalə Jakobje d’ḭ wala ree ɓa d’oo ta neelé ɓəi. Diŋgamje neelé oŋg ḭ sə dee pu, tuji ne meḛ dee pugudu mbata Sikem lé ula sul dɔ Israɛl’g mbata to gə́ yeḛ to gə ŋgolə Jakob lé to né gə́ kəm ra el. 8 Hamɔr un ta togə́bè ula deḛ pana: Ŋgon sí gə́ dené lé taa kəm ŋgonəm gə́ Sikem lé rəgm mba̰. Ma m’ra ndòo rɔ sí’g, gə mba kar sí areeje təa gə dené ləa ya. 9 Maji kar sí ɔmje sə sí na̰’d ndá seḭ a kar síje ŋgan síje gə́ dené ləm, seḭ a taaje ka̰ síjeḛje togə́bè ləm tɔ. 10 Seḭ a síje sə sí ləm, ɓee neelé a raje né keneŋ to gə́ meḛ sí ndigi ləm tɔ. Sije keneŋ mba telje kəm néje ləm, gə mba kiŋgaje dɔ naŋgje gə́ d’a to ka̰ sí-seḭ keneŋ ləm tɔ.
11 Sikem ula bɔ Dinaje gə ŋgakea̰je pana: Ɓó lé ma m’taa kəm sí rəgm ndá né gə́ ban-ban gə́ seḭ a dəjimje lé m’a kar sí ya. 12 Maji kar sí wɔjije səm lar dené lé yaa̰ ləm, gə nénojije bula yaa̰ ləm tɔ ndá m’a kar sí né gə́ seḭ ulamje lé ya. Nɛ amje ŋgoma̰də neelé gə́ dené ləm ɓa.
13 Ŋgalə Jakob ndigi ta Sikem’g gə bɔbeeje’g Hamɔr lé d’ula dee ta gə goso mbata Sikem lé tuji ŋgoko̰ dee gə́ dené lé mba̰. 14 Deḛ d’ula dee pana: Kar kɔnan sí taa dəw gə́ lal kinja tamɔdee lé to né gə́ j’askəm ra el. Mbata né neelé a to né kula sul dɔ sí’g. 15 Rəbee gə́ j’a ndigi sə sí dɔ’g ɓa nee: to mba kar sí telje rɔ sí tanaje sə síjeḛ, kar diŋgam gə́ rara kara mbuna sí’g inja tamɔdee ɓa. 16 Yee ɓa j’a kar sí ŋgan síjeḛje gə́ dené ləm, j’a taa ka̰ sí-seḭje ləm tɔ. J’a si sə sí na̰’d mba to ne dəwje gə́ kára ba. 17 Nɛ ɓó lé seḭ ooje ta lə sí gə mba kinja tamɔd sí el ndá j’a kɔr ŋgon sí gə́ dené ndá j’a kuba naŋg kḭ kaw tɔ.
18 Hamɔr gə ŋgonee gə́ Sikem ndigi sə dee dɔ tapa dee’g neelé. 19 Basa neelé ḭ rad ra née ɓó ŋgina el mbata yeḛ unda ŋgolə Jakob lé dan kəmee’g. Yeḛ lé dəwje lai gə́ d’isi kəi lə bɔbeeje lé d’ila riɓar dəa’g ya. 20 Hamɔr gə ŋgonee gə́ Sikem lé sa rɔ dee d’aw tarəwkɔg’d lə ɓee-boo ndá deḛ pa taree togə́bè d’ula dəwje gə́ mee ɓee-boo’g neelé pana: 21 Dəwje neelé meḛ dee to lɔm dɔ sí’g. Maji kar sí j’ar dee d’isi dɔ naŋg ɓee’g lə sí gə mba tel kəm néje keneŋ. Ɓee neelé boi as kar dee d’isi keneŋ ya. J’a taa ŋgan deeje gə́ dené gə́ denéje lə sí ləm, jeḛ j’a kar dee taa ŋgan síjeḛje gə́ dené gə́ denéje lə dee ləm tɔ. 22 Nɛ rəbee gə mba kar dəwje neelé ndigi kisi ne sə sí kar sí n’toje ne dəwje gə́ kára ba lé to mba kar diŋgam gə́ rara kara mbuna sí’g inja tamɔdee to gə́ deḛ d’inja ne tamɔd dee bèe ɓa gə́ kuma̰. 23 Koso-nékulje lə dee ləm, némajije lə dee ləma, boo-nékulje lə deḛ lai ləm tɔ lé see d’a tel to ka̰ síjeḛ el wa. Ndá maji kar sí ndigije sə dee dɔ né gə́ kára ba gə́ deḛ d’wɔji sə sí lé ya mba kar dee d’isi ne sə sí tɔ.
24 Deḛ lai gə́ ree tarəwkɔg’d lə ɓee-boo lé d’oo ta lə Hamɔr gə ŋgonee gə́ Sikem lé. Ndá diŋgamje lai d’ar dee d’inja tamɔd dee, deḛ lai gə́ ree tarəwkɔg’d lə ɓee-boo lé. 25 Ndɔ gə́ njekɔm’g munda, loo gə́ doo lə dee ra dee yaa̰ ɓəi ndá ŋgalə Jakobje joo, Simeo̰ gə Ləbi, ŋgako̰ Dinaje lé d’un kiambasje lə dee d’ur dɔ dee gə́ mee ɓee-boo gə́ dəwje d’oo to gə́ d’isi lɔm ɓəi ndá deḛ tɔl diŋgamje mbad-mbad ya. 26 Deḛ gaŋg Hamɔr gə ŋgonee Sikem gə kiambas tɔ. Ndá deḛ d’ɔr Dina mee kəi’g lə Sikem ɓa teḛ d’aw ɓəi.
27 Ŋgalə Jakob lé d’ur dɔ yoo-dəwje’g ndá d’odo némajije mee ɓee’g neelé mbata tuji gə́ deḛ tuji ŋgoko̰ dee gə́ dené lé. 28 Deḛ d’wa koso-nékulje lə dee, maŋgje gə mulayḛ̀je-je lə dee gə́ d’aar mee ɓee’g ləm, gə deḛ gə́ d’aar wala ləm tɔ. 29 Deḛ d’odo nébaoje lə deḛ lai ləm, gə ŋgan deeje gə denéje lə dee ləma, gə néje lai gə́ d’iŋga mee kəije’g lé ləm tɔ d’wa néje lə dee d’ila ɓaŋg mbata kɔnan dee lé.
30 Yen ŋga Jakob ula Simeo̰ gə Ləbi pana: Seḭ ɓa arje məəm to kəgəgə, amje m’tel to né gə́ ə̰də majel əm njéɓeeje gə́ nee, gə əm Kana̰je’g ləm, gə əm Peresje’g ləm tɔ. Ma lé m’aw gə dəwje bula el ndá deḛ lé d’a mbo̰ na̰ dɔm’g kɔsm rəw kundam tɔlm, ma gə njémeekəije ləm lai ya.
31 Deḛ d’ilá keneŋ pana: See to maji kar dee ra gə ŋgoko̰ sí gə́ dené né to gə́ kaiya-dené bèe wa.
Hamor goroma mi b’lak Dina
1 Dina Lea azi ki Jakob gorozid’a, ti nde woi á gol yugunei suma kur azì mámina. 2 Sikem, Hamor amul ma Hef ma yam andaga ndatina goroma, mi wad’u, mi vad’u, mi bur ki sed’et mi b’lagad’u. 3 Mi tin hurum pet kad’u, hurum vad’u, mi dat zla d’a kurumba pet. 4 Sikem mi de mabum Hamor ala: Ang van gor ndata.
5 Jakob mi hum ala Sikem mi b’lak wa goromba Dina. Wani grom suma andjofâ a sä abagei kaho’â tua. Kayam ndata, mi de nga zla d’i, gak azi mba avo.
6 Hamor Sikem abum mi mba gen Jakob á dum zlad’a. 7 Kid’a Jakob groma a tcholï abagei a hum zla ndatid’a, huruzi mi zal ngola. A tchol kayîna ngola, kayam Sikem mi le nahle suma nga ata yazi d’uo na aduk Israel-lâ, mi bur ki Jakob goromba; ni vama ndak á led’a d’uo na.
8 Hamor mi dazi ala: Gorona Sikem hurum ve gorogid’a heî; agi humzi atchad’a. 9 Ei veigi teya, agi hami grogina, ami hagi mamina mi. 10 Agi kagagi ki sed’emiya, andagad’a sä avorogi wana: Agi kagagi kua. Agi mbud’ugi abogiya, guzugi andagad’a kazina, a mbut magina mi.
11 Sikem mi de mi gora abut ki b’oziyotna ala: Agi wan hohowonu; vama agi mba dan kama, an mba ni hagiziya. 12 Le agi ngan begena ngola ki he d’a hawad’a ngola heî pî, an mba ni hagizi d’igi agi dagi na; agi han gor ndata, an vad’u.
13 Jakob groma a hulong de mi Sikem kabum Hamor zlad’a ki lemba, kayam mi b’lak wiyezid’a Dina. 14 A dazi ala: Wana ni vama ami ndak á lum mbuo na tala ami hami wiyemid’a mi sama bei ngat bayâd’a d’a; le ami lami na ni, mba mbut ni vama zulona atamiya. 15 Le agi min ala ei ndjagei vunei tu, agi mbud’ugi d’igi ami na ni, vama agi luma ba wana: Nala, mbeî agi ngad’agi sum magina bayâd’a pet. 16 Hina wani, ami mba hagi gromina, ami mba vigimi magina; ami mba kagami ki sed’egiya, ei mba mbud’i suma tuna. 17 Wani le agi min hum zla mamid’a ni, agi ngad’agi bayâd’a; le d’uo ni, ami vami wiyemid’a, ami hulongômi ki sed’ed’u.
18 Zla mazid’a ti le Hamor azi ki goroma Sikem tazi djivid’a. 19 Gor azong máma mi le nga lilinga yam vama a dumzina d’i, kayam hurum ve Jakob goromba; suma avo habuma pet a nga hum ngola mi. 20 Hamor ki goroma Sikem a buzuk kei avun azina, a de mi suma kur azina ala: 21 Sum ndazina a ve wa banad’a ki sed’eya; ei arazi a kak yam andaga meid’a, ei arazi a mbut aboziya, kayam andagad’a nga bubud’a avoroziya. Ar ei vigi grozina, ar ei hazi meina mi. 22 Wani sum ndazina a min ala le ei ngad’ei sum meina bayâd’a d’igi azi na d’uo ni, azi min zlap darigïd’a ki ei d’i, d’oze a mbut suma tuna ki ei d’uo mi. 23 Ei vei zla mazid’a tala azi kak zlapa ki eya d’a; d’uwar mazina, ahle mazina ki bege mazid’a a mba mbut ni meina d’uo zu?
24 Suma a buzugï woi avun azinina pet a hum zlad’a hi Hamor azi ki goroma Sikem-mba; andjof suma kur azina pet a ngat bayâd’a.
25 Wani kur bur ma hindina a nga tchi abo tazid’a ted’a, Jakob groma Simeon azi ki Levi, Dina b’oziyotna, a yo mbuguyo suma fuyogeina aboziya, a i hur azina d’igi azi tit ni hawa na, a tchi andjuvei suma hur azinina woi pet, 26 a tchi Hamor azi ki goroma Sikem, a veï Dina avo hi Sikem, a i ki sed’ed’u.
27 Jakob groma a tchuk avo hi suma azi tchazina, a hurum ahle suma avo hur azinina pet, kayam azi b’lak wiyezid’a. 28 Azi yo ahok mazina, amuzleina, korona, ahle suma hur azinina kahle suma hur asinenina mi. 29 Azi yo beged’a pet, grozina pet karubuyozi pet, a hurum ahle suma avo kur azinina pet mi.
30 Jakob mi de mi Simeon azi ki Levi ala: Agi b’lagan wa, agi mbud’un wa ndjendjed’a avok suma yam andaga d’a wandina, suma Kanan-na ki suma Peris-sâ. An nga ki suma ngol luo; azi mba tok taziya, a mba durunu, a mba tchan ndei ki sum meina mi.
31 Azi hulong dum ala: Sana mi ndak á lami wiyemid’a d’igi atcha d’a gaulangâ hina zu?
