Tok ka avo Jerusalem-mba
1 Suma dingâ a tcholï Jude, a mba Antiyos, a hat b’oziyoina ala: Le agi ngad’agi nga bayâd’a d’igi gata hi Moise-sa he vuna na d’uo ni, agi ndak á fagi suta d’i. 2 Ata yi máma, Paul azi ki Barnabas a tchi tuguyod’a ki sed’eziya, a yal tazi ngola. B’oziyoina a man Paul azi ki Barnabas ki b’oziyoi suma ding suma Antiyos-sâ á i Jerusalem gen suma a sunuzina ki suma nglona á djobozi yam zla ndata.
3 Kid’a suma toka a tinizi dad’a, a kal yam andaga d’a Finisi-d’a ki d’a Samari-d’a. A nga vazi ad’ud’a ni nana ba, andjaf suma dingâ a mbut huruzi mAlona ge. B’oziyoina pet a le furîd’a ngola. 4 Kid’a azi mbaza Jerusalem-mba, suma toka ki suma a sunuzina ki suma nglona a vazi ataziya. Azi vazi ad’u ahlena pet suma Alona mi lazi ki sed’ezina. 5 Wani suma hiu suma a nga kur hata hi Fariziyê suma a he gagazid’ina, a tchol a dala: Djivid’a a ngat andjaf suma ding suma a he gagazid’ina bayâd’a, a hazi vuna á ngom gata hi Moise-sa mi.
6 Suma a sunuzina ki suma nglona a tok tazi á wäd’u zla ndata. 7 Kid’a a tchi tuguyod’a ngola aduk tazid’a, Pierre mi tchol akulo, mi dazi ala: B’oziyona, agi wagi kur bur ma kalâ, Alona mi manan adigagi kayam an tchi wal Zla d’a Djivid’a mandjaf suma dingâ kayam a hum zla ndata, a he gagazid’a mi. 8 Alona ni ma we hur sumina, mi le glangâsâ woi kazi ala mi hazi Muzuk ma bei tchod’a d’igi mi heizi mi ei avok na. 9 Mi kazi nga irazi woi ki ei d’i, mi mbuzuzi huruzi woi yed’et yam he gagazi mazid’a. 10 Ki tchetchemba, ni kayam me ba, agi kugugi Alona á gagi djuk ma abuyoi ngolo ki ei teid’a ndagei á zim mbuo na kel suma a he gagazid’ina ge? 11 Wani ei hei gagazid’a ala ni kur sumad’a hi Salad’a Jesus-d’a ba, ei feigi ki suta d’igi azi na mi.
12 Suma toka pet a seng silil, a hum Barnabas azi ki Paul a nga vazi ad’u ahle suma simata kahle suma atchap suma Alona mi lazi ki sed’ezi aduk andjaf suma dingîna. 13 Kid’a azi dap zla mazi d’a dapa, Jacques mi dazi ala: B’oziyona, agi humugi zla manda. 14 Simon mi vei ad’ud’a ni nana ba, avok Alona mi man suma aduk andjaf suma dingâ á mbud’uzi sum mama ge. 15 Zla d’a suma djok vun Alona a data ti ndjak ki zla ndata, d’igi a b’ir kur mbaktumba hAlonid’a na ala:
16 Ma didina mi dala: Bugola, an mba ni hulongîya,
an mba ni min azina hi David ma b’lak keina akulo tua,
an mba ni tchol ahle suma b’lak keina akulo tua,
an mba ni tcholom akulo mi.
17 Kayam suma arâ pet a halan an Ma didina,
suma pet suma an yazina a mba mbut sum mana.
18 Gola! An Ma didin ma tak ahle ndazina woi kur atchogoi d’a kalina, ni de na.
19 Kayam ndata, an djib’er ala ei gei dju’â kel andjaf suma ding suma a mbud’um huruzina d’i. 20 Wani ei b’irizi mbaktumba ala azi tahle suma a ngad’azi á tuwal fileinina d’i, a le mizeuna d’i, a te vama guluta d’oze buzuna d’uo mi. 21 Kayam me, kur atchogoi d’a kala gak ki tchetchem, suma a nga tchi wala yam gata hi Moise-sa kur azì ma ngol ma lara ge pet, a nga ndum mbaktum mamba kur gongîyo suma toka hi Juif-fîna, kur bur ma sabat ma lara ge pet.
A sun mbaktumba mandjaf suma ding suma a he gagazid’ina
22 Ata yi máma, suma a sunuzina ki suma nglona ki suma toka pet a ndjak vunazi á man suma adigazi á sunuzi Antiyos zlapa ki Paul azi ki Barnabas. Azi man Jude ma a yum ala Barsabas-sâ ki Silas, ni suma nglo suma avok b’oziyozinina. 23 A b’irizi mbaktumba abozi ala:
Ami suma a sunumina ki suma nglona, ami b’oziyogina, ami nga sunugi mbaktumba mi agi b’oziyomi suma aduk andjaf suma ding suma kur Antiyos kur Siri kur Silisi-na, ami gagi depa.
24 Ami humumi zlad’a hi suma ding suma a tchol ka hî adigami a iza a hlagi djib’er magid’a akulo ki zla mazi d’a ded’ina. Ami hazi nga vuna ni ami d’i. 25 Kayam ndata, ami ndjagami vunami á man suma adigami á sunuzi sä zlapa ki mei suma od’a Barnabas azi ki Paul. 26 Ni suma a he tazi woi yam simiyê Salad’a Jesus Christ-sâ. 27 Kayam ndata, ami sunugi Jude ki Silas; azi tazid’a a mba dagi ahle ndazina woi ki vunazi mi.
28 Kayam zla d’a Muzuk ma bei tchod’a ba na mi minita, ami minit mi. Ami min tinigi anek ka dinga kagi d’i, wani ahle suma mbeî agi lazina ba wana:
29 Agi tagi ahle suma a ngad’azi á tuwal fileinina d’i,
agi tagi buzuna d’i,
agi tagi vama guluta d’i,
agi gologi tagi djivi ki mizeuna.
Le agi walagi tagi woi kahle ndazina hina ped’u ni, agi mba kagagi ki lafiya d’a. Ar Alona mi ndjunugiya.
30 Ata yi máma, azi tiniziya, a i Antiyos, a tok ablau suma toka, a hazi mbaktum ndata. 31 Kid’a azi ndum mbaktum ndata ndumba, a le furîd’a yam gat ta azi hazizid’a. 32 Jude azi ki Silas, azi tazid’a ni suma djok vun Alona mi, azi giget b’oziyozina ngola, a sirazi ngingring. 33 Kid’a azi kak sä kua burâ tchad’a, b’oziyozina a tinizi ki lafiya, a hulong gen suma a sunuzïna. [34 Wani Silas mi djib’er ala mi kak sä kua.]
35 Wani Paul azi ki Barnabas a kak Antiyos. A nga hat suma, a nga tchi wal zlad’a hi Salad’id’a zlapa ki suma dingâ ablaud’a mi.
Paul azi ki Barnabas a wal leyo
36 Bugol burâ tcha, Paul mi de mi Barnabas ala: Ar ei hulongeî d’ui b’oziyoi suma ei tchazi wal zlad’a hi Salad’id’a kur azì ma nglo ma tetengâ á wei na ni azi nga ni nana ge. 37 Barnabas mi min ve Jean ma a yum ala Mari’â ad’uziya. 38 Wani Paul mi min á vum ad’uzi d’i, kayam mi arazi adjeu kur Pamfili, mi i nga ki sed’ezi kur sun mazid’a d’i. 39 Tuguyod’a tchol adigazi ngola, gak a wala. Barnabas mi ve Marik ad’umu, a djak kur batod’a, a i Sipre. 40 Wani Paul mi man Silas. Kid’a b’oziyoina a tchen Salad’a kazi tchenda, a arazi a iya. 41 Mi kal yam andaga d’a Siri-d’a ki d’a Silisi-d’a, nga mi sira suma toka ngingring kur he gagazid’a.
Pool gə Barnabas d’aw loo-mbo̰-dɔ-na̰’d gə́ Jerusalem
1 Dəwje gə́ na̰je d’ḭ Jude ree ndoo ŋgako̰ deeje d’ula dee pana: Ɓó lé seḭ injaje tamɔd sí gə goo godndu Moyis el ndá seḭ asjekəm kiŋga kaji el . 2 Pool gə Barnabas d’ḭ maḭ sə dee rədədə ɓa d’ɔr Pool gə Barnabas gə njé gə́ raŋg d’ɔm dee dɔ dee’g, d’ar dee d’aw Jerusalem rɔ njékaḭkulaje’g gə ŋgatɔgje’g gə mba gɔl taree.
3 Togə́bè Eglisə dan dee unda dee rəbə ndá d’aw kəm dee gə́ kédé d’unda mee ɓee gə́ Penisi gə Samari gaŋg, d’aw d’ɔr sor meekun lə njépole-magəje, d’ar meḛ ŋgako̰ deeje lel dee ne yaa̰. 4 Loo gə́ deḛ teḛ Jerusalem mba̰ ndá Eglisə ləm, gə njékaḭkulaje ləma, gə ŋgatɔgje ləm tɔ lé d’wa dee gə́ rɔ dee’g ɓa, d’ɔr sor néje lai gə́ Ala ra sə dee d’ar dee d’oo. 5 Yen ŋga njé gə́ na̰je gə́ d’ḭ ɓee lə Parisiḛje gə́ d’un meḛ dee lé d’uba naŋg d’ḭta pana: Kar njépole-magəje d’inja tamɔd dee ləm, kar dee d’aa dɔ godndu Moyis kər-kər ləm tɔ lé yee ɓa gə́ né gə́ kəm ra ya.
6 Njékaḭkulaje gə ŋgatɔgje d’wa dɔ na̰ gə mba kə̰d gel ta neelé koo. 7 Tamaḭ gə́ boo oso mbuna dee’g ar Piɛrə uba naŋg ḭta ula dee pana: Ŋgakɔmje gə́ dəwje, seḭ gərje gao to gə́ kédé gə́ dɔtar lé Ala ɔrm dan sí’g gə mba kar njépole-magəje d’oo tagə́maji tam’g ɓó gə kar dee d’un ne meḛ dee . 8 Tɔɓəi Ala gə́ njegər meḛ dəwje lé yeḛ nja ɔr ta lə dee maji ar dee ne Ndilmeenda to gə́ ar síjeḛ bèe tɔ . 9 Yeḛ ɔr kəm síjeḛ ɓəd el ləm, yeḛ ɔr kəm dee-deḛ ɓəd el ləm tɔ. Meekun lə dee ɓa yeḛ ɔr ne won kaiya meḛ dee’g. 10 Bèe ndá see ban ɓa seḭ aḭje mee Ala ɓasinè ulaje ne nékodo gə́ wɔi gə́ dum dɔ ka síje gə dɔ síjeḛ’g lé gwɔb njékwakiláje’g bèe ɓəi wa. 11 Jeḛ n’gər gao to gə́ mbɔl dɔ meenoji lə Mbaidɔmbaije Jeju lé ɓa jeḛ j’iŋga ne kaji to gə́ deḛ bèe lé tɔ.
12 Dəwje lai gə́ mbo̰ dɔ na̰ lé d’isi ndiŋ d’ur mbi dee d’oo ne ta gə́ Barnabas gə Pool d’ula dee, d’wɔji ne dɔ némɔrije lai gə nédumkooje gə́ Ala ar dee ra mbuna njétareeje’g lé. 13 Loo gə́ d’əw rɔ dee pata ndá Jak ḭ un ta pa pana: 14 Ŋgakɔmje gə́ dəwje, ooje ta ləm ɓa. Simo̰ ɔr sor loo né gə́ Ala ra dɔtar ila ne kəmee dɔ ginkoji dəwje gə raŋg’g mba kɔr koso-dəwje mbuna dee’g mba kar dee d’un ne ria. 15 Ta gə́ njéteggintaje ndaŋg mee maktub’g lé aw na̰’d kára ba gə ta neelé to mbata deḛ pana:
16 Gée gə́ gogo ndá n’a tel ree
Ndá n’a kun kəi-kubu lə Dabid gə́ oso lé kuree tar lée gogo.
N’a gɔl dɔ loo-tuji ləa kun kunda tar lée’g ɗaŋg,
17 Mba kar kawal-dəwje gə́ nai gogo lé
D’a ndolè ne goo Mbaidɔmbaije ləm
Ginkoji dewje gə́ raŋg gə́ d’unda rim dɔ dee’g lé kara
D’a ndolè goom ləm tɔ
Njesigənea̰ gə́ a gə kar néje neelé aw lée’g béréré lé ɓa pa bèe.
18 Mbaidɔmbaije gə́ njegɔl néje neelé
Gə́ yeḛ riba dɔ dee kédé par-par lé yeḛ nja ɓa pa bèe.
19 Gelee gə́ nee ɓa ma lé m’ə̰ji m’pana: Njétar-Alaje gə́ d’unda meḛ dee dɔ Ala’g lé maji kar sí n’ra né j’ɔg dee ne lé el. 20 Nɛ maji ndaŋg maktub kar dee mba kar dee d’ɔg rɔ dee dɔ nésɔ gə́ mina̰ gə́ to nékar magəje ləm, gə dɔ mɔdkaiya’g ləm, gə dɔ nékulje gə́ mbiri gwɔs dee ləma, gə dɔ məs’g ləm tɔ . 21 Mbata un kudee kédé gə́ ləw lé ɓa njékɔrgootaje lə Moyis gə́ d’isi mee ɓee-booje’g kára-kára lai lé deḛ d’ɔr gée ləm, deḛ tura maktub ləa gə ndɔ-kwa-rɔje lai mee kəi-kwa-dɔ-na̰je’g ləm tɔ.
Maktub gə́ d’ula d’ar ŋgako̰ deeje gə́ d’isi Antiɔs lé
22 Yen ŋga njékaḭkulaje ləm, gə ŋgatɔgje ləma, gə Eglisəje lai ləm tɔ lé d’ɔm na̰’d mba kɔr dəwje mbuna dee’g kar dee d’aw gə Barnabas gə Pool na̰’d Antiɔs. Deḛ d’ɔr Jude gə́ deḛ ɓaree Barsabas ləm, gə Silas ləm tɔ. Deḛ to dəwje gə́ ri dee ɓar mbuna ŋgako̰ na̰je’g. 23 Deḛ ndaŋg maktub d’ula ji dee’g d’ar dee d’aw ne, deḛ pata mee maktub’g neelé pana:
Jeḛ njékaḭkulaje ləm, gə ŋgatɔgje ləma, gə ŋgako̰ na̰je ləm tɔ lé jeḛ ndaŋg maktub nee j’ar sí-seḭ ŋgako̰ na̰je gə́ mbuna njépole-magəje gə́ sije Antiɔs gə Siri gə Silisi tɔ. Jeḛ n’ra sí lapia gə́ boo. 24 Jeḛ lé j’oo to gə́ dəwje gə́ na̰je gə́ d’ḭ ɓee lə sí nee nɛ j’un ndu sí j’ar dee el lé deḛ d’aw d’ula sí na̰’d gə ta lə dee, pélé ne meḛ sí dɔ kankəmrɔ sí’g. 25 Gelee gə́ nee ɓa loo gə́ jeḛ lai mbo̰ dɔ na̰ j’ɔm ta lə sí na̰’d ndá jeḛ j’ɔr dəwje gə́ na̰je mba kar dee d’aw rɔ sí’g na̰’d gə Barnabas gə Pool gə́ j’unda dee dan kəm sí’g ləm, 26 to deḛ gə́ d’ya̰ rɔ dee d’ar yoo mba kar ri Mbaidɔmbaije Jeju Kristi ɓar ne ləm tɔ. 27 Yee ɓa j’ɔr ne Jude gə Silas j’ula dee ne rɔ sí’g ndá deḛ nja d’a kula sí ta néje neelé gə ta dee togə́bè tɔ. 28 Mbata jeḛ ləm, gə Ndilmeenda ləm tɔ lé j’ɔm na̰’d gə mba kula sí né gə́ kəm ra ɓó j’ila ta né gə́ raŋg dɔ’g gə mba karee wɔi sí el. 29 Né gə́ kəm ra gə́ j’ula sí lé ɓa nee: Ɔgje rɔ sí dɔ da gə́ deḛ pole ne magəje ləm, gə dɔ məs’g ləm, gə dɔ nékulje gə́ mbiri gwɔs dee’g ləma, gə dɔ mɔdkaiya’g ləm tɔ. Néje neelé ɓa maji kar sí ɔgje rɔ sí dɔ’g ya. J’ɔm sí ji Ala’g.
30 Deḛ neelé ra Eglisəje lapia ɓa d’ɔd d’aw Antiɔs ɓa gə maktub d’ar boo-dəwje gə́ mbo̰ dɔ na̰ keneŋ lé. 31 Loo gə́ deḛ tura maktub lé mba̰ ndá ŋgako̰ na̰je ra rɔlel mbata diŋgam gə́ d’ula meḛ dee’g lé. 32 Jude gə́ Silas gə́ to gə́ njéteggintaje lé deḛ ndəji ŋgako̰ na̰je gɔl bula ləm, d’ula ne diŋgam meḛ dee’g ləm tɔ. 33 Waga ndá ŋgako̰ na̰je d’ya̰ dee d’ar dee tel d’aw gə meelɔm rɔ deḛ gə́ njékula deeje’g lé. 34 Ta neelé godo mee maktubje gə́ ləw gə́ na̰je’g.Nɛ Silas wa rəa nai lée’g neelé.
35 Pool gə Barnabas ra ɓee Antiɔs ndoo dee ta keneŋ ləm, d’unda kudu dee na̰’d gə njé gə́ na̰je gə mba kila mber tagə́maji lə Mbaidɔmbaije keneŋ ləm tɔ.
Pool gə Silas d’aw gə mba koo Eglisəje gə́ Asi lé
36 Ndɔ dee aḭ bula bəl ndá Pool ula Barnabas pana: Ar sí n’tel j’aw j’ooje ŋgako̰ síje gə dɔɓee-dɔɓee loo gə́ jeḛ ndoo dee ta lə Mbaidɔmbaije keneŋ kédé lé j’aw j’oo dee see d’isi banwa.
37 Barnabas ndigi kar Ja̰ gə́ d’unda ria lə Mark lé aw sə dee tɔ. 38 Nɛ Pool ndigi karee aw sə dee el mbata kédé lé yeḛ uba dee ya̰ dee Pampili ləm, yeḛ mbad nai sə dee loo-kula’g lə dee ləm tɔ . 39 Togə́bè ɓa deḛ maḭ na̰ ta dɔ’g hər-hər tḭ ne na̰. Barnabas wa Mark ilá gée’g ar dee d’uru mee bato’g gə mba kaw dɔgoré-loo gə́ Siprə. 40 Pool ɔr Silas ilá gée’g ɔd aw ndá ŋgako̰ deeje d’ɔm dee ji Mbaidɔmbaije’g gə mba karee ra sə dee némeemaji. 41 Yeḛ aw gə loo-loo Siri gə Silisi ula diŋgam mee Eglisəje’g.
