Israel-lâ a mba hulongî gen Ma didina
1 Moise mi de kua ala: Wani ahlena pet suma an tinigizi avorogi wana, nala, vun ma b’ed’a ki vun ma ged’a a mba ndaga, wani fata Ma didina mba mi ndjoyôgi woi yam ambasa handjaf suma dingâ vivrenga, agi mba djib’eregi yam ahle ndazina. 2 Ata yi máma le agi ki grogina gagi yagi kä avok Ma didina Alo magina ki hur ma tuna ki tagi pet d’igi vun ma he ma an hagizi ini na na ni, 3 ata yi máma Ma didina mba mi wagi hohowogiya, mba mi yogï woi kur magomba, mba mi togogï kur ambas sa lara d’a mam mba mi ndjoyôgi woi kura. 4 Le a igi navun dabid’a handagad’id’a pî, Ma didina Alo magina mba mi halagi kua, mba mi togogi ata yima tuna. 5 Ma didina Alo magina mba mi mbagi yam ambasa habuyogi ngolod’a; agi mba hlad’u. Ma didina mba mi lagi djivid’a, mba mi zulugi kal abuyogi ngolo mi. 6 Ma didina mba mi mbud’ugi agi kandjavagi hurugi yed’et, kayambala agi lagi kam ki hurugi ma tuna ki tagi pet mi d’a. Hina wani, agi mba kagagi ki iragi avoromu.
7 Vun ma ge ma an b’irigizi wana pet, Ma didina mba mi hulongôm yam magi suma djangûna, yam suma a mba noyôgina, yam suma a mba djobogi vunagina mi. 8 Wani agi mba gagi yagi kä avok Ma didina Alo magina kua, agi mba tid’igi yam vun ma hed’a pet ma an hagizi inina. 9-10 Le agi gagi yagi kä avok Ma didina Alo magina, le agi ngomogi vun mam ma hed’a ki gat mam mba teteng nga a b’irit kur mbaktumba hi gat ndatid’a, le agi hulongôgi gen Ma didina Alo magina ki hurugi tu ki tagi pet mi ni, Ma didina Alo magina mba mi b’e vunam kagi kur sun nda lara ge pet ta agi mba lagizi kabogid’a. Grogina a mba zula, d’uwar magina mba mi zula, asine magina mba mi wul awuna mi, kayam Ma didina mba mi fe djivid’a atagi kua d’igi mi fat ata abuyogi ngolo na mi.
Zlad’a hAlonid’a ti nga go ki sed’egiya
11 Moise mi de kua ala: Vun ma he ma an hagizi inina ni vama ad’eng á kal kagi d’i, mi nga dei ki sed’egi d’uo mi. 12 Mi sä nakulo ba, agi mba dagi ala: Ni nge ba, mba mi djak akulo, mba mi veizï ei mba humum á lei sunda kam nge d’i. 13 Mi sä nabo alum ma ngolâ abo hî ba, agi mba dagi ala: Ni nge ba, mba mi djak alum ma ngolâ, mba mi veizï ei mba humum á lei sunda kam ge d’uo mi. 14 Wani zla ndata ti nga ni go ki sed’egiya, ti nga avunagiya, ti nga kurugi mi kayambala agi lagi sunda kad’u d’a.
Agi managi arid’a
15 Moise mi de kua ala: Gola! An tinigi ini arid’a ki djivid’a irazi vazi avorogi wana, matna ki tchod’a irazi vazi avorogi wan mi. 16 An hagi ini vuna kayambala agi lagi yam Ma didina Alo magina, agi tid’igi kur lovot ta mam tagizid’a, agi ngomogi vun mam ma hed’a ki gat mamba ki vun mam ma he ma tetengâ tala agi kagagi ki arid’a, agi zulugiya, Ma didina mi b’e vunam kagi kur ambas sa agi nga kalagi kur á hlat wanda d’a. 17 Wani le agi walagi woi ki Ma didina, le agi gagi nga yagi kä avorom mbi, le sa mi lobogi agi igi á kud’or alo ma dingâ á lum sunda ni, 18 an nga ni dagi ini, agi mba dabagi woi ki iragi fafat, agi mba kagagi tatâ yam ambas sa agi nga djagagi alum ma Jurdê-na á hlat wanda d’i.
19 An nga ni dagi ini, akulod’a kandagad’a ni glangâs mana, an tinigi arid’a ki matna irazi vazi avorogi wana, b’e vuna ki ge vuna irazi vazi avorogi wan mi. Agi managi arid’a kayambala agi kandjavagi kagagi ki arid’a d’a. 20 Agi lagi yam Ma didina Alo magina, agi gagi yagi kä avoromu, agi kagagi ni suma d’engzengâ avoromu, agi zlabagi tu ki sed’emu. Hina wani, agi mba kagagi ki arid’a, agi mba tagi ngola tatâ yam andaga d’a mam hle vunam kat á hat mabuyogi ngolo Abraham, Isak ki Jakob-pa.
Ndukunje gə tandəji kɔrje
1 Loo gə́ néje lai nee d’a teḛ dɔ sí’g, ndutɔr gə ta ndɔl gə́ ma m’unda no̰ sí’g lé ɓó lé seḭ taa deeje gə meḛ sí mbuna ginkoji dəwje’g lai gə́ Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a gə tuba dee no̰ sí’g ləm, 2 ɓó lé seḭ telje reeje rɔ Njesigənea̰ Ala’g lə sí ləm, ɓó lé seḭ tədje kag torndia dɔɓəŋgərə sí’g gə kankəmrɔ sí bura, seḭ ləm gə ŋgan síje-je gə goo néje lai gə́ ma m’ndaŋg taree m’ar sí ɓogənè ləm tɔ ndá, 3 Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a tel gə njé’g lə sí gə́ d’wa dee gə́ ɓər ləm, a ra sə sí meemaji ləma, yeḛ a tel mbo̰ sí dɔ na̰’d kar sí ḭje mbuna koso-dəwje’g lai gə́ Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ sané sí mbuna dee’g lé ləm tɔ. 4 Lé d’a kwa sí kaw sə sí kaw kila sí gwɔi dara’g kara Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a mbo̰ sí dɔ na̰’d kar sí ḭje lé gə́ neelé ləm, lé gə́ neelé ɓa yeḛ a kaw saŋg sí keneŋ ləm tɔ. 5 Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a tel ree sə sí mee ɓee gə́ bɔ síje-je taa gə́ ka̰ dee lé ndá seḭ a taaje gə́ né ka̰ sí, yeḛ a ra sə sí némeemaji ləm, a kar bula lə sí ḭ dɔ maree’g unda ka̰ bɔ síje-je ləm tɔ. 6 Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a kinja tamɔd sí gə́ wɔji dɔ dɔɓəŋgərə sí ləm, gə dɔɓəŋgərə ŋgan meḛ síje ləm tɔ, bèe ɓa seḭ a ndigije ne Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ dɔɓəŋgərə sí’g ləm, gə rɔ sí bura ləm tɔ gə mba kar sí síje ne kəmba ya. 7 Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a kar ta ndɔlje lai neelé d’a koso dɔ njéba̰je’g lə sí, deḛ lai gə́ d’ə̰ji sí bəḭ-bəḭ d’ula ne kəm sí ndòo lé. 8 Nɛ seḭ lé a telje reeje rɔ Njesigənea̰’g ləm, seḭ a kilaje koji dɔ torndiaje’g gə godndiaje lai gə́ ma m’un m’ar sí ɓogənè mba kar sí raje née ləm tɔ. 9 Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a daa sí gə némajije gə mba kar sí teḛje ne kɔr dɔ kulaje lai gə́ seḭ raje ləm, gə dɔ ŋgan meḛ síje’g ləm, gə dɔ ŋgan koso-nékulje’g lə sí ləma, gə dɔ kandə néje gə́ mee ndɔje’g lə sí ləm tɔ, mbata rɔ Njesigənea̰ a tel lelee dɔ si maji’g lə sí to gə́ ka̰ bɔ síje-je bèe ləm tɔ, 10 loo gə́ seḭ a kilaje koji dɔ torndu Njesigənea̰ Ala’g lə sí gə mba kaaje ne dɔ godndiaje gə ndukunje lai gə́ ndaŋg mee maktub godndu’g neelé ləm, loo gə́ seḭ a telje reeje rɔ Njesigənea̰ Ala’g lə sí gə dɔɓəŋgərə sí bura gə rɔ sí bura ləm tɔ.
11 Godndu gə́ m’ndoo sí ɓogənè neelé tɔgərɔ ya, al dɔ siŋga sí el ləm, to ŋgərəŋ sə sí el ləm tɔ. 12 To né gə́ to dara ɓa gə mba kar sí paje ne pana: See na̰ ɓa a kḭ kaw dara kaw saŋg kar sí gə mba kar j’ooje gə mba kar síjeḛ n’raje née wa bèe el . 13 To né gə́ to kel tura-baa-boo-kad’g nu ɓa gə mba kar sí paje ne pana: See na̰ ɓa a kḭ gaŋg baa-boo-kad kaw tura mbata lə sí kaw saŋg kar sí j’ooje taree gə mba kar sí n’raje née wa bèe el tɔ. 14 Nɛ to ta gə́ to rɔ sí’g dəb ləm, to ta sí’g ləma, to meḛ sí’g ləm tɔ gə mba kar sí raje née ya.
15 Aa ooje, ɓogənè m’unda néje nee no̰ sí’g: kisi kəmba gə némajije ləm, gə yoo gə némajel ləm tɔ. 16 Mbata ɓogənè m’ula sí təsərə gə mba kar sí undaje Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ dan kəm sí’g ləm, gə mba kar sí njaaje gə kila-rəwje ləa ləma, gə mba kar sí aaje dɔ godndiaje gə torndiaje gə ndukunje ləa kər-kər ləm tɔ ɓa gə mba kar sí síje ne kəmba, kar bula lə sí ḭ ne dɔ maree’d gə́ kédé-kédé ləm, kar Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ tɔr ne ndia dɔ sí’g mee ɓee gə́ seḭ a gə kaw taaje gə́ né ka̰ sí lé ləm tɔ. 17 Nɛ ɓó lé seḭ arje meḛ sí tel gir ləm, ɓó lé seḭ ilaje ŋgonkoji el ləma, ɓó lé seḭ ya̰je loo ar deeje d’ər sí d’ar sí undaje barmba no̰ magəje’g mba pole dee ləm tɔ ndá, 18 ma m’ula sí təsərə ɓogənè to gə́ seḭ a kuduje bo̰ ləm, ɓee gə́ seḭ a gə kaw taaje gə́ ka̰ sí loo gə́ seḭ a gaŋgje ne baa gə́ Jurdɛ̰ lé kara kur sí a kəw keneŋ el ləm tɔ.
19 Ɓogənè ma m’ɓar dara gə naŋg nee gə mba kar dee d’ɔr ta d’ila dɔ sí’g: ma m’unda yoo gə kisi kəmba gə ndutɔr gə ta ndɔl no̰ sí’g. Maji kar sí ɔrje kəm kisi kəmba mba kar sí-seḭ gə ŋgaka síje sije ne kəmba ləm, 20 gə mba kar sí undaje ne Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ dan kəm sí’g ləm, gə mba kar sí tədje ne kag torndia ləma, gə mba kar sí naije ne səa ləm tɔ, mbata yee ɓa to gin kisi kəmba lə sí ləm, to gin kar ndɔje lə sí d’a koso ne dɔ maree’g ləm tɔ, togə́bè ɓa seḭ a kisije ne mee ɓee gə́ Njesigənea̰ man ne rəa gə mba kar bɔ síje-je, Abrakam gə Isaak gə Jakob tɔ .
