GATA HI MA DIDINID’A
1 Moise mi de kua ala: Wana ni gat ta tetenga ki vun ma hed’a suma agi mba ngomogizi agi lagi sunda kazi kur bur ma agi mba kagagi ki iragi fafat yam ambas sa Ma didina Alona habuyogi ngolona nga mi hagizi agi hlat wanda.
Yima kud’or ma tuna
2 Moise mi de kua ala: Agi pleyêgi yima andjaf suma agi nga digizi woi wana a nga kud’or alo mazina kuana woyo, nala, yima yam ahuniyô suma fuyogeinina, yima yam ahuniyô suma djodjohlîna ki yima ad’u agu ma d’ufina pet mi. 3 Agi pleyêgi yi mazi ma teteng ma ngal ahle suma ngat buzuna woyo, agi togi ahuniyô suma a tched’ezi a tinizi á kud’urozina woyo, agi ngalagi filei mazina woi kakud’a, agi tozi angus ahle mazi suma azi tched’ezi d’igi alo mazina na na woyo, agi blazazi simiyêzi woi yam ambas ndata.
4 Agi kud’urogi Ma didina Alo magina d’igi azi nga kud’or filei mazina na d’i. 5 Wani agi i kud’uromî ata yima mam mba mi manam aduk andjavagi á tin simiyêm á kak kuana hol. 6 Ni kua kolâ ba, agi mba hagi he d’a hawa magi d’a ngala, he d’a hawa magi d’a ngat buzuna, dim magi ma agi huma, vun ahle magi suma agi hazina, he d’a hawa magi d’a á ndak vun vun ma hled’id’a, he d’a hawa d’a kur minda hi sanid’a zlapa ki d’uwar magi ma nglona ki d’uwar magi ma gurei ma vut avo’â mi. 7 Ni kua kolâ ba, agi ki sum magina mba tagi ahle suma djivi suma Ma didina Alo magina mba mi b’e vunam kagi agi mba fagizi kur sun magi d’a led’ina, agi mba lagi furîd’a kazi mi.
8 Ar agi lagi d’igi ei nge nge pî nga mi le ini ata min mamba hina d’i. 9 Agi lagi hina, kayam agi mbagi nga ata yima tuk ta ma Ma didina Alo magina nga mi hagizina d’uo tua. 10 Wani agi mba djagagi alum ma Jurdê-na, agi mba kagagi yam ambas sa Ma didina Alo magina mba mi hagizid’a. Fata mi prud’ugi wa woi abo magi suma djangû suma a nguyugina ped’u ni, mba mi hagi tuk tad’a, agi mba kagagi ki halasa bei va lagi ba mi. 11 Nata yima Ma didina Alo magina mba mi manam á tin simiyêm á kak kua máma ba, agi mba igi kahlena pet suma an hagi vuna kazina, nala, he d’a hawa magi d’a ngala, he d’a hawa magi d’a ngat buzuna, dim magi ma agi huma, vun ahle suma agi hazina, ki he d’a hawa d’a agi manat á hlagi vunagi kat mi Ma didinid’a mi. 12 Agi ki grogi suma andjofâ ki grogi suma aropma kazungeî magina ki yugunei magina, agi mba lagi furîd’a avok Ma didina Alo magina zlapa ki ma hi Levi ma mba mi kak avo hatagina, kayam mam nga ki b’raud’a d’oze djo ma te ki sed’egi d’i.
13 Agi gologi tagi djiviya, agi hagi he d’a hawa magi d’a ngala ata yima lara ma agi nga wagizi wana d’i. 14 Wani agi hagi he d’a hawa magi d’a ngala nata yima Ma didina mba mi manam aduk andjavagina. Ni kua kolâ ba, agi mba lagi ahlena pet suma an hagi vuna kazina. 15 Wani kur minda hi Ma didina Alo magina d’igi mi b’e vunam kagi na, ata yima lara ma agi mba kagagi kuana, agi ndak á tchagi d’uwarâ ata yima lara ma agi minigina á mud’um hliwimu. Sama lara pî ma ndjendjed’a d’oze ma yed’etna pî, mi ndak á mud’um d’igi suma a mut du’â kazar ma a yum ala serfena na. 16 Wani agi tagi buzuna d’i, agi vom kä woi yam andagad’a d’igi mbina na.
17 Agi ndak nga á tagi dima hawu maginina d’oze hi süm guguzlu magid’ina d’oze hi mbul mangîna d’oze d’uwar magi ma nglona ki ma gurei ma vut avo’â d’oze he d’a hawa d’a ndak vun vun ma hled’id’a d’oze he d’a hawa magi d’a kur min magid’id’a d’oze vun ahle magi suma agi hazina kä avo hatagi d’i. 18 Wani agi ki grogi suma andjofâ ki grogi suma aropma kazungeî magina ki yugunei magina zlapa ki ma hi Levi ma mba mi kak avo hatagina, agi tagizi avok Ma didina Alo magina ata yima mam mba mi manama, agi mba lagi furîd’a kahle suma djivina pet suma agi mba fazina mi. 19 Ata yima agi nga ki iragi yam andagad’a tua na, agi gologi tagi djiviya, agi maragi yam ma hi Levi-na d’i.
20 Wani fata Ma didina Alo magina mi igi ambas magid’a avogovok d’igi mam de na d’a, le adjana tchagiya, le agi min mud’ugi hliuna ni, agi ndak á mud’ugizi d’igi agi min na. 21 Le yima Ma didina Alo magina mba mi manam á tin simiyêm kuana mi dei ki sed’egiya ni, agi ndak á tchagi d’uwar magi ma nglona ki ma gurei ma Ma didina Alo magina mi hagizina d’igi an hagi vuna na, agi ndak á mud’ugizi ata yima agi mba kagagi kuana d’igi agi min na mi. 22 Agi mba mud’ugizi d’igi suma a mut du’â kazar ma a yum ala serfena na, sama ndjendjed’a ki ma yed’etna djak a mba mud’uziya. 23 Wani agi gologi tagi djiviya, agi tagi buzuna d’i, kayam buzuna ni arid’a hi vana. Ar agi tagi buzu mala arid’a hi vana ni kuana zlapa ki hliuna d’i. 24 Agi tum mbi, agi vom kä woi yam andaga d’igi mbina na. 25 Agi tum mbi, kayambala agi kandjavagi ma mba vud’um bugolâ, agi kagagi ki furîd’a d’a. Hina wani, agi mba lagi sun nda d’ingêra avok Ma didina.
26 Wani ahle suma agi mba tinizi irazi vazina ki he d’a hawa magi d’a á ndak vun vun ma hled’id’a, agi igi ki sed’ezi nata yima Ma didina mba mi manama. 27 Agi mba hagi hliuna ki buzuna he d’a hawa d’a ngala yam yima ngal ahle suma ngat buzuna hi Ma didina Alo maginina. Ahle magi suma ngat buzu suma dingâ, buzuwazi mba mi djang kä woi yam yima ngal ahle suma ngat buzuna hi Ma didina Alo maginina. Agi mba mud’ugi hliuna.
28 Agi ngomogi ahlena pet suma agi humuzi suma an nga ni hagi vuna kazina kayambala agi kandjavagi ma mba vud’um bugolâ, agi kagagi ki furîd’a didinu d’a. Hina wani, agi mba lagi sun nda djivid’a ki sun nda d’ingêra avok Ma didina Alo magina.
Alona kak djangûna kalo Kanan
29 Moise mi de kua ala: Fata Ma didina Alo magina mi dap wa andjaf suma nga avorogi suma agi mba digizi woi suma agi mba hlagizi wana woyo ni, agi mba kagagi kur ambas mazid’a. 30 Wani le mi dabaziya woi da ni, agi gologi tagi djiviya, ar agi tid’igi blogozi á tuwal filei mazina d’i, ar agi djobogi ad’u filei mazina ala: Andjaf sum ndazina a kud’or filei mazina ni nana ge, tala ami pî mba lami d’igi azi na mi d’a d’uo d’a. 31 Ar agi kud’urogi Ma didina Alo magina d’igi azi nga kud’or alo mazina na d’i, kayam sun nda azi nga lat malo mazinid’a pet, ni sun nda ndjendje d’a Ma didina tam nga d’i lum djivi kat tuo d’a, kayam andjaf sum ndazina a nga ngal grozi suma andjofâ ki grozi suma aropma á he ngola malo mazina.
32 Agi tid’igi yam vun ma he ma an hagizina, agi ngomogiziya, agi tinigi vama ding kam kua d’uo mi na, agi pad’agi va woi kua d’uo mi.
Tel tura godnduje gə ndukunje
1 Aa ooje, godnduje gə ndukunje gə́ seḭ a kaaje dɔ dee kər-kər gə mba ra née, mba kar sí síje ne kəmba mee ɓee gə́ Njesigənea̰ Ala lə bɔ síje-je ar sí gə́ né ka̰ sí-seḭ lé ɓa nee:
2 Seḭ a tujije looje lai gə́ ginkoji dəwje gə raŋg gə́ seḭ a gə tuba deeje lé ra né keneŋ d’ar magəje lə dee dɔ sém mbalje’g ləm, gə dɔdərlooje’g ləma, gə gel kagje gə́ rara gə́ təb gə́ to rigim ləm tɔ. 3 Seḭ a tɔsje loo-nékinjanéməsje lə dee tilaje ləm, seḭ a tɔje néndajije lə dee pɔs-pɔs ləm, seḭ a rooje magəje lə dee ləm, seḭ a tədje magəje gə́ deḛ tɔl dee gə́ néndajije lé ləma, seḭ a tujije ri dee dɔ looje’g neelé ləm tɔ . 4 Seḭ a ndajije kəm dee raje togə́bè gə Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ el. 5 Nɛ seḭ a sa̰geeje loo-siée’g loo gə́ Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a mbər mbuna ginkojije’g lə sí lai gə mba kunda ria dɔ’g lé ləm tɔ. 6 Lée gə́ neelé ɓa seḭ a reeje keneŋ gə nékinjanéməsje lə sí gə́ ka̰ roo ləm, gə nékinjanéməsje lə sí gə́ raŋg ləm, gə néje lə sí gə́ dɔg kun təa kára kar lé ləm, gə dɔ koje lə sí gə́ doŋgɔr ləm, gə nékarje gə́ ka̰ tɔl ne ta ndukun bém lé ləm, gə nékar gə́ ka̰ kḭ gə mee kar ləma, gə ŋgandər nékulje lə sí gə́ boi-boi əsé gə́ lam-lam ləm tɔ. 7 Lée gə́ neelé ɓa seḭ a ko̰je muru no̰ Njesigənea̰ Ala’g lə sí keneŋ, seḭje gə njémeekəije lə sí lai a raje rɔlel mbata némeemajije lai gə́ Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ ar sí, loo gə́ yeḛ tɔr ne ndia dɔ sí’g lé. 8 Né gə́ jeḛ n’raje loo gə́ nee ɓogənè, loo gə́ nana kara ra né to gə́ mée ndigi lé seḭ a raje togə́bè el ŋga 9 mbata seḭ teḛje loo-kwa-rɔ gə́ Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ ar sí gə́ nédɔji lə sí lé el ɓəi. 10 Nɛ seḭ a gaŋgje baa gə́ Jurdɛ̰ ndá seḭ a síje mee ɓee gə́ Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a kar sí gə́ né ka̰ sí lé, yeḛ a kar sí loo gə́ yeḛ a kɔr sí ji njéba̰je’g lə sí gə́ gugu dɔ sí lé ndá seḭ a síje keneŋ gə meekulɔm ya. 11 Bèe ɓa, lé gə́ neelé Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a kɔr kəm loo keneŋ mba kar ria ɓar dɔ’g. Lée gə́ neelé ɓa seḭ a reeje gə néje lai gə́ ma m’un ndum dɔ’g m’ar sí lé: nékinjanéməsje lə sí gə́ ka̰ roo ləm, gə nékinjanéməsje lə sí gə́ raŋg ləm, gə néje lə sí gə́ dɔg kun təa kára kar ləm, dɔ koje lə sí gə́ doŋgɔr ləma, gə nékarje lai gə́ seḭ a kɔrje kəmee gə mba karje Njesigənea̰ gə mba tɔl ne ta ndukunje lə sí bém ləm tɔ. 12 Lée gə́ neelé ɓa seḭ a kalje rɔ sí keneŋ no̰ Njesigənea̰ Ala’g lə sí, seḭ ləm gə ŋgan síje gə́ diŋgam gə njé gə́ dené ləm, gə kuraje lə sí gə́ diŋgam gə njé gə́ dené ləma, gə Ləbije gə́ d’isi mbuna sí’g ləm tɔ, mbata deḛ lé d’a kiŋga néka̰ dee əsé nédɔji dee mbuna sí’g el. 13 Meḛ sí dɔ rɔ sí’g nà a kinjaje nékinjanéməsje lə sí gə́ ka̰ roo dɔ looje lai gə́ seḭ a gə kooje lé. 14 Nɛ seḭ a kinjaje nékinjanéməsje lə sí gə́ ka̰ roo mee loo gə́ Njesigənea̰ a mbər mbuna ginkojije’g lə sí ndá lé gə́ neelé ɓa seḭ a raje néje lai gə́ ma m’un ndum dɔ’g m’ar sí lé ya tɔ. 15 Lé bèe kara loo gə́ mal sɔ naḭ ra sí ndá seḭ a kasjekəm tɔlje nékulje gə mba sɔ dakas dee tarəwkɔg’dje lə sí lai gə goo ndutɔr gə́ Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a tɔr dɔ sí’g, dəw gə́ mina̰ əsé yeḛ gə́ àr kara a sɔ to gə́ d’usɔ ne ndooi əsé arkas bèe tɔ. 16 Nɛ né kára ba lé seḭ a sɔje məs el: seḭ a kɔmeje naŋg to gə́ mán bèe ya .
17 Né gə́ dɔg kun təa kára kar gə́ to kó lə sí əsé mán-nduú lə sí əsé ubu lə sí əsé ŋgandər da-kulje lə sí gə́ boi-boi əsé dee gə́ lam-lam əsé né gə́ rara kara gə́ mbuna nékarje’g lə sí gə́ ka̰ tɔl ne ta ndukun lə sí bém əsé nékarje lə sí gə́ ka̰ kḭ gə mee kar əsé dɔ koje lə sí gə́ doŋgɔr lé seḭ a kasjekəm sɔje loo-si sí’g el. 18 Nɛ no̰ Njesigənea̰ Ala’g lə sí ɓa seḭ a sɔje keneŋ, loo gə́ Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a mbər lé, seḭ ləm gə ŋgan síje gə́ diŋgam gə njé gə́ dené ləm, gə kuraje lə sí gə́ diŋgam gə njé gə́ dené ləm, gə Ləbije gə́ d’a si mbuna sí’g ləm tɔ ndá to no̰ Njesigənea̰ Ala’g lə sí ɓa seḭ a raje rɔlel keneŋ dɔ némajije lai gə́ seḭ a kiŋgaje lé ya. 19 Gə ləbje lai gə́ seḭ a gə síje ne kəmba mee ɓee’g lə sí lé meḛ sí dɔ rɔ sí’g nà a kya̰je goo Ləbije.
20 Loo gə́ Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a kila tad rəw-nim lə sí maree’g to gə́ yeḛ un ne ndia ar sí ne pana: ɓó lé mal sɔ da ra sí ɓa seḭ paje pana: Jeḛ ndiŋga rɔ sí gə mba sɔ da ndá seḭ a sɔje kaareeje as sí nag ya tɔ. 21 Ɓó lé loo gə́ Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a mbər gə mba kar ria ɓar dɔ’g ɓa to əw sə sí ndá seḭ a kasjekəm tɔlje daje gə́ boi-boi əsé gə́ lam-lam to gə́ m’un ne ndum m’ar sí lé ndá seḭ a sɔje tarəwkɔgje’g lə sí gə goo malee gə́ ra sí lé ya. 22 Seḭ a sɔ deeje to gə́ d’usɔ ne ndooi əsé arkas bèe, dəw gə́ mina̰ əsé dəw gə́ àr kara d’a sɔ ya joo bɔr. 23 Nɛ né kára ba lé ɔgje rɔ sí dɔ sɔ məsee’g mbata məs lé to kəmee lə né ndá seḭ a sɔje dakasee gə kəmə ləa na̰’d el tɔ . 24 Seḭ a sɔje məsee el: seḭ a kɔmeje naŋg to gə́ mán bèe. 25 Seḭ a sɔje el, bèe ɓa rɔ sí a lel sí ne, seḭ ləm gə ŋgan síje gə́ goo sí’g ləm tɔ, loo gə́ seḭ a raje né gə́ danasur kəm Njesigənea̰’g lé ya.
26 Nɛ néje gə́ seḭ ndiŋgaje rɔ sí gə mba kundaje gə kəmee ləm, gə nékarje gə́ seḭ a karje gə mba tɔl ne ta ndukun bém ləm tɔ lé seḭ a kawje ne loo gə́ Njesigənea̰ a mbər’g lé ɓa. 27 Seḭ a kunje nékinjanéməsje lə sí gə́ ka̰ roo ndá seḭ a kɔmje dakas dee ləm gə məs dee ləm tɔ dɔ loo-nékinjaməs’g lə Ala lə sí gə́ Njesigənea̰, mbuna nékinjanéməsje’g lə sí gə́ raŋg lé seḭ a kɔmje məs dee dɔ loo-nékinjaməs’g lə Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ nɛ dakas dee ɓa seḭ a sɔje ya.
28 Maji kar sí ooje ta néje neelé lai gə́ m’un ndum dɔ’g m’ar sí ləm, maji mba kar sí raje née ləm tɔ, yee ɓa seḭ a kiŋgaje ne rɔlel, seḭ ləm gə ŋgan síje gə́ goo sí’g ləm tɔ saar-saar gə no̰ loo gə́ seḭ raje ne né gə́ maji gə né gə́ taa kəm Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ rəgm lé.
29 Loo gə́ Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a tuji ginkoji dəwje gə raŋg gə́ seḭ a tuba deeje no̰ sí’g lé loo gə́ seḭ a tuba deeje mba̰ ɓa gə mba síje mee ɓeeje’g lə dee ɓəi ndá 30 meḛ sí dɔ rɔ sí’g nà a ndajije kəm dee mbata a tel to gum kwa sí. Meḛ sí dɔ rɔ sí’g nà a dəjije goo magəje lə dee, paje ne meḛ sí’g pana: Ginkoji dəwje gə raŋg neelé see pole magəje lə dee to gə́ ban wa ɓa jeḛ kara j’a ra to gə́ deḛ ra tɔ, bèe el. 31 Seḭ a raje né gə́ togə́bè el mbata lə Ala lə sí gə́ Njesigənea̰, mbata deḛ lé deḛ pole magəje lə dee, ra ne néje lai gə́ mina̰ gə to kḛji kəm Njesigənea̰’g, ŋgan deeje gə́ diŋgam gə́ njé gə́ dené ya kara deḛ roo dee mba kula ne rɔnduba dɔ magəje’g lə dee tɔ.
