Biza d’a kid’iziya d’a hulong ahlena akulo peta
1 Moise mi de kua ala: Dabid’a hi biza d’a kid’iziya d’a lara ge pet, agi hulongôgi ahle suma suma a dengêgizina akulo. 2 Wana ni gat ta agi mba hulongôgi ahlena akulo mi simiyêzid’a: Le a tchi wa wala akulo yam biza d’a a hulong ahlena akulo mi simiyêzi á subur Ma didinid’a ni, suma pet suma a he balâ mi ndrozinina, a djobom mbi. Ar a tes ndrozina ki b’oziyozina akulo ala a wuragaziziya d’uo mi. 3 Agi ndak á tezegi angeina á wuragagiziya. Wani agi djobogi bal ma b’oziyogina á ndum abogina d’i.
4-5 Le agi gagi yagi kä ad’u zlad’a hi Ma didina Alo maginid’a gagazi, le agi ngomogi vun ma he ma an hagizi inina ni, a mba fe sama hou adigagi d’i, kayam Ma didina Alo magina mba mi b’e vunam yam ambas sa mam nga mi hagizi d’a agi hlat á tat djona wanda. 6 Ma didina Alo magina mba mi b’e vunam kagi d’igi mam hle vunam na. Andjaf suma a mba ndahlena abogi ngola, wani agi mba ndagi va abozi d’i. Agi mba tagi yam andjaf suma ablaud’a, wani azi mba te kagi d’i.
7 Le ma houd’a mi nga aduk b’oziyogina ki sed’egi kur ambas sa Ma didina Alo magina nga mi hagizid’a ni, agi b’alagi hurugi kiki djinigi abogi ad’enga á hum va d’uo d’a d’i. 8 Wani agi malagi abogi woi agi hum balâ yam vama mi kid’agama. 9 Agi gologi tagi djiviya, ar agi djib’eregi djib’er ra tchod’a kurugi ba, agi dagi ala: Biza d’a kid’iziya d’a hulong ahlena akulod’a ar go, agi gologi wiyegi ma houd’a is á wum hohowom á hum va d’uo d’a d’i. Mam mba mi tchi avok Ma didina kagiya, tcho ndata mba d’i arî kagiya. 10 Ar agi hum he d’a hawad’a bei gigrita. Ni kayam ndata ba, Ma didina Alo magina mba mi b’e vunam kagi kur sun nda lara ge pet ta agi mba lata. 11 Suma houd’a a mba ba bei kak adigagi kur ambas magid’a d’i. Ni kayam ndata ba, an hagi vun ma he ma wana: Agi malagi abogi woi á he va mi wiyegina, mi ma houd’a ki ma kid’ak ma nga kur ambas magid’ina mi.
Tchuk ka akulod’a hi magumeinid’a
12 Moise mi de kua ala: Le wiyegi ma Hebre-na, le natchad’a d’oze mandjufâ, mi gus tam mbei abogi d’igi magoma na ni, ar mi lagi sunda bizad’a karagaya, wani kur biza d’a kid’iziyad’a agi gum akulo. 13 Ata yima agi gum akulona, ar agi gum akulo abom hawa d’i. 14 Agi hum he d’a hawa d’a aduk d’uwar magi ma gureinid’a, aduk awu magina kä avun ambid’a’â, aduk süm guguzlu magid’a ata yima mired’et kuana. Agi hum ahle magi suma djivi suma Ma didina Alo magina mba mi b’e vunam kagi ki sed’ezina. 15 Agi djib’eregi ala adjeu agi ei ni magomba kur ambas sa Ezipte d’a Ma didina Alo magina mi tchugugï woi akulo kura. Ni kayam ndata ba, an hagi ini vun ma he ma wana wana.
16 Wani le magom magina mi dagi ala: An min nde woi avo hatagi d’uo, kayam mam hurum vagi ki sum magina, mi kak avo hatagi ki halasa mi ni, 17 ata yi máma agi hlagi leleuna, agi tchom humam ata agu ma avun agre’îna. Mam mba mi arî magom magina ki iram fafat; agi lagi ki magom mba atchad’a ni hina mi. 18 Agi lagi gigrit á gum akulo d’i, kayam mi lagi sun nda bizad’a karagaya, mi zlap sunda hi sama le sun nda beged’ina yam mbà. Ma didina Alo magina mba mi b’e vunam kagi kur sunda pet ta agi mba lata.
Gro d’uwar ma vut avo’â
19 Moise mi de kua ala: Agi tinigi gro d’uwar magi ma andjof ma mi vut avok aduk d’uwar magi ma nglona ki ma gureinina irazi vazi mi Ma didina Alo magina. Ar agi lagi sunda ki gor amuhl ma mi vut avo’â d’i, ar agi tchawagi gor timi ma mi vut avo’â woi d’uo mi. 20 Agi ki sum magina agi mud’ugizi avok Ma didina Alo magina bizad’a ki bizad’a ata yima mam mba mi manama. 21 Le mi daka nala dileîd’a d’oze duka d’oze ma b’lak tama ni, ar agi ngad’am buzuna mi Ma didina Alo magina d’i. 22 Agi mud’umî ata yima agi mba kagagi kuana; sama ndjendjed’a ki ma yed’etna djak a mba mud’um d’igi sana mi mut du’â kazar ma a yum ala serfena na. 23 Wani agi tagi buzuna d’i, agi vom kä woi andaga d’igi mbina na.
Ləbje gə́ siri-siri lé to ləb kɔr ɓaŋg dɔ dəwje’g
1 Ləbje gə́ siri-siri lé to ləb kɔr ɓaŋg dɔ njéɓaŋje’g lə sí. 2 Aa ooje, loo kaa dɔ rəw kɔr ɓaŋg dɔ’g lé ɓa nee: Loo gə́ d’a kila mber kɔr ɓaŋg gə́ ka̰ kula ne rɔnduba dɔ Njesigənea̰’g ndá dəw gə́ rara gə́ maree toná né lé a kɔr ɓaŋg neelé dɔ ŋgokea̰’g lé ɓó yeḛ a kɔsee ɓɔḭ-ɓɔḭ karee uga ɓaŋg gə́ to dəa’g lé el. 3 Seḭ a kasjekəm kɔsje dəw-dɔ-ɓee ɓɔḭ-ɓɔḭ ya, nɛ ɓaŋg lə sí gə́ to dɔ ŋgoko̰ sí’g lé seḭ a kya̰je gée kaareeje.
4 Bèe ɓa njendoo a godo ne mbuna sí’g mbata Njesigənea̰ a tɔr ndia dɔ sí’g mee ɓee gə́ Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a kar sí gə́ né ka̰ sí lé, 5 loo gə́ seḭ a tədje kag ndukun lə Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ dɔ godnduje lai gə́ ma m’un m’ar sí ɓogənè gə mba ra née gə ŋgaŋgee béréré-béréré ya. 6 Mbata Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a tɔr ndia dɔ sí’g to gə́ yeḛ ula sí ne lé ndá ginkoji dəwje gə raŋg bula d’a tona sí né, nɛ seḭ a tona deeje né el, seḭ a ko̰je dɔ ginkoji dəwje gə raŋg bula nɛ deḛ d’a ko̰ dɔ sí el tɔ.
7 Ɓó lé dan sí’g ɓa njendoo kára mbuna ŋgako̰ síje’g si mee ɓee-boo’g lə sí, dɔ naŋg gə́ Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ ar sí lé ndá seḭ a kunje kəm sí rəw dɔ njéndoo’g lé el ləm a karje ji sí tɔ gag-gag dəa’g el ləm tɔ . 8 Nɛ seḭ a kya̰je meḛ ji sí tag kaareeje ya ləm, seḭ a kaareeje tona sí né gə́ ban-ban gə́ yeḛ aw ndée ya ləm tɔ. 9 Undaje kəmkàr dɔ rɔ sí’g nà meeyèr a taa meḛ sí kar sí pajena: Ləb gə́ njekɔm’g siri gə́ to ləb kɔr ɓaŋg lé sí ree dəb ŋga! Undaje kəmkàr dɔ rɔ sí’g nà a kulaje kəm sí na̰’d sir dɔ ŋgoko̰ sí’d gə́ njendoo lé gə mba kɔgee ne né. Yeḛ a no̰ rəa dɔ sí’g no̰ Njesigənea̰’g ndá ta a kwa dɔ sí. 10 Areeje né ndá no̰je ne rɔ sí gə meḛ sí gə́ majel dəa’g el, mbata gə goo meemaji gə́ togə́bè lé ɓa, Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a tɔr ne ndia dɔ kulaje lai’d gə́ seḭ raje lé. 11 Daŋ’dje d’a lal mee ɓee lə sí el, gelee gə́ nee ɓa m’ar sí ne godndu gə́ nee m’pana: Seḭ a kya̰je meḛ ji sí tag karje ŋgako̰ síje ləm, gə njéndooje ləma, gə daŋ’dje ləm tɔ gə́ to mee ɓee’g lə sí lé .
12 Ɓó lé dəw kára mbuna ŋgako̰ síje’d gə́ to Ǝbrə, lé to diŋgam əsé dené ɓa aw rab rəa ɓər mee kəi’g lə sí ndá yeḛ a ra kula kar sí as ləb misa̰, nɛ ləb gə́ njekɔm’g siri ndá seḭ a kya̰je gée kaareeje aw loo ləa . 13 Nɛ loo gə́ seḭ a gə kyá̰je kaareeje ḭ kəi lə sí aw lé ndá seḭ a kaareeje aw jia kari ba el, 14 seḭ a kaareeje né gə́ seḭ iŋgaje dan ŋgan nékulje’g lə sí ləm, gə né gə́ to kandə kó lə sí ləm, gə né gə́ wɔji dɔ mán-nduú lə sí ləma, gə néje lai gə́ seḭ a kiŋgaje gə goo ndutɔr lə Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ lé ləm tɔ. 15 Arje meḛ sí olé dɔ to gə́ seḭ toje ɓərje mee ɓee gə́ Ejiptə kédé ɓa Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ ɔr sí keneŋ lé, gelee gə́ nee ɓa ɓogənè m’ar sí ne godndu neelé gə mbəa.
16 Ɓó lé ɓər lə sí kára unda sí-seḭ gə njémeekəije lə sí dan kəmee’g ləm, yeḛ sí kəi lə sí gə́ majee ya ləm tɔ ɓa yeḛ kula sí pana: Ma m’ndigi kya̰ mee kəi lə sí el ndá, 17 seḭ a kunje némé mbuduje ne mbia kar kag tarəwkɔg’d ndá yeḛ a to gə́ ɓər lə sí ya saar gə no̰. Ɓər lə sí gə́ dené kara a raje səa togə́bè ya tɔ.
18 Seḭ a kooje gə́ né gə́ kədərə sə sí gə mba kyá̰je kaareeje ḭ kəi lə sí aw kari ba el mbata kula gə́ yeḛ ra as ləb misa̰ ar sí lé to asəna gə nékoga-dɔ-ji njekula lar lé as gɔl joo ya doŋgɔ, bèe ɓa Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ a tɔr ne ndia dɔ sí’g gə dɔ néje lai gə́ seḭ raje lé.
Ŋgandər nékulje
19 Ŋgandər nékulje lə sí lai gə́ to bàlje gə́ d’oji dee mbuna nékulje’g lə sí gə́ boi-boi əsé gə́ lam-lam lé seḭ a kunda deeje gə kəmee karje Ala lə sí gə́ Njesigənea̰. Ŋgondər maŋg lə sí lé seḭ a raje ne kula el ləm, seḭ a kinjaje bḭ ŋgondər badə lə sí el ləm tɔ . 20 Gə ləbje kára kára lai lé seḭ gə njémeekəije lə sí, a sɔje nékulje neelé no̰ Njesigənea̰ Ala’g lə sí mee loo gə́ yeḛ nja a kɔr kunda gə kəmee lé. 21 Ɓó lé rəa ya̰ maree əsé to njemədə əsé kəmee tɔ əsé néje tila rəa’g ndá seḭ a kuneje gə́ nékinjaməs karje Ala lə sí gə́ Njesigənea̰ el. 22 Seḭ a sɔje mee ɓee’g lə sí, dəw gə́ rəa a kàr əsé yeḛ gə́ rəa mina̰ kara d’a sɔ joo bɔr to gə́ d’usɔ ne ndooi əsé arkas bèe ya. 23 Né kára ba lé məsee ɓa seḭ a sɔje el, seḭ a kɔmeje naŋg to gə́ mán bèe ya tɔ .
