Ɓǝ cuu tǝ ɓǝ nyi fan nyi za syakke
1 We joŋ yella, ka we joŋ yeɓ ɓǝ iŋ ɓii ne nahnǝn dǝfuu mor ka mo ẽera we to ka. We tǝ joŋ nai ɓe, we ka ga lwaa reba jol Pa ɓii mai mo no sǝŋ ya. 2 Ne cok mo tǝ nyi fan nyi za syak ɓe, mo ul lagaita tǝ suu ɓo cok ah tǝgbana za matǝ vǝrvǝr moo joŋra yaŋ kee ɓǝ Masǝŋ tǝkine tǝ fahlii mor ka za mo yii ra ka. Me faa nyi we goŋga, rera reba ɓǝǝ vǝr ɓe. 3 Amma mo tǝ nyi fan nyi za syak ɓe, mo joŋ ne fahlii mai ka dǝɓ ma kah ɓo laŋ mo tǝ ka, 4 mor ka fan nyi ah mo yea pǝ muŋni. Pa ɓo mai moo kwan fan mai mo tǝ joŋ pǝ muŋni, a ga soo mo.
Ɓǝ cuu tǝ ɓǝ juupelle
(Lu 11:2-4)
5 Ne cok we tǝ juupel ɓe, we joŋ na za matǝ vǝrvǝr ka. A 'yahra ur uu juupel yaŋ kee ɓǝ Masǝŋ tǝkine kah fahlii mor ka za mo ẽe ra. Me faa nyi we goŋga, rera reba ɓǝǝ ɓe. 6 Amma ne cok mo tǝ 'yah ka juupel ɓe, mo dan ge ɓǝr yaŋ ɓo mo coo zahfahe, ka mo juupel wo Pa ɓo mai mo gŋ pǝ cok muŋni. Pa ɓo mai moo kwan fan mai moo joŋ pǝ cok ma muŋni, a ga soo mo.
7 Ne cok we tǝ juupel ɓe, we jin kee ɓǝ tǝ vaŋno pǝpãa tǝgbana za bai iŋ moo joŋra ka. Mor a lǝŋra Masǝŋ ga laa juupel ɓǝǝ mor kee ɓǝ pãa ɓǝǝra. 8 We joŋ na ra ka, mor Pa ɓii tǝ fan mai we ne 'yah ah ɓo, kǝpel ka we ɓah fii ko laŋ ya ba. 9 We tǝ juupel ɓe, we faa naiko:
Pa ɓuu mai mo no sǝŋ,
Tǝɗii ɓo mo yea pǝyǝkki,
10 Goŋ ɓo mo ge,
Mo joŋ 'yah ɓo wo sǝr tǝgbana mai moo joŋ sǝŋ ta.
11 Mo nyi farel ru kǝ̃ǝ tǝ'nahko.
12 Mo rõm faɓe' ɓuuru,
Tǝgbana ruu rõm za mai moo joŋra ɓǝɓe' wo ɓuuru.
13 Mo soɓ ru ge pǝ cok mai faɓe' moo kǝǝ ru gŋ ka,
Amma mo ǝ̃ǝ ru gin jol Satan.
[Mor goŋe, ne swahe, ne yǝk daŋ ma ɓo yo ŋhaa ga lii. Amen.]
14 We tǝ rõm za mai moo joŋra ɓǝɓe' wo ɓii ɓe, Pa ɓii mai mo no sǝŋ ga rõm faɓe' ɓii ta. 15 Amma we ka tǝ rõm za ma joŋra ɓǝɓe' wo ɓii ya ɓe, Pa ɓii ma sǝŋ ka ga rõm faɓe' ɓii ya ta.
Ɓǝ cuu tǝ ɓǝ syẽe fanne
16 Ne cok we tǝ syẽe fan ɓe, we joŋ suu tǝgbana za matǝ vǝrvǝr moo joŋra ka, a ferra cok nahnǝn cam mor ka za mo kwora rǝ tǝ syẽe fanne. Me faa nyi we goŋga, rera reba ɓǝǝ ɓe. 17 Amma amo, mo tǝ syẽe fan ɓe, mo 'wǝ̃ǝ nahnǝnni, mo sõm tǝtǝl ɓo ne nǝmmi, 18 mor ka za mo tǝra mo tǝ syẽe fan ka, sai Pa ɓo mai mo pǝ cok muŋni a ga tǝ, Pa ɓo mai moo kwan fan mai mo tǝ joŋ pǝ muŋni a ga soo mo.
Kan fan coksǝŋ
(Lu 12:33-34)19 We tai fan ɓii kan wo sǝr nyee pǝ cok mai tǝsyin moo ceere, cok wok mo guɓ tǝkine nyin moo dan ga kiŋ ka. 20 Amma we kan fan ɓii coksǝŋ pǝ cok mai tǝsyin ne cok wok mo ka ɓeɓ ya, nyin mo ka gak dan ga kiŋ ya ta. 21 Mor pǝ cok mai fan ɓo mo gŋ ɓe, zahzyil ɓo yea gŋ ta.
Cokfãi suu
(Lu 11:34-36)22 Nahnǝn a tǝgbana pitǝrla suu, nahnǝn ɓo mo jam ɓe, suu ɓo daŋ a yea pǝ cokfãi. 23 Amma nahnǝn mo tǝ syen mo ɓe, suu ɓo daŋ a yea pǝ cokfuu. So cokfãi mai mo pǝzyil ɓo mo ciŋ cokfuu ɓe, fuu ah ga yea na fẽene?
Masǝŋ tǝkine lakre
(Lu 16:13)24 Dǝɓ vaŋno ka gak syee mor goŋ gwa ya, a syiŋ maki ah vaŋno, a ga 'yah maki ahe, a ga mgbãa dǝɓ maki ah vaŋno, a ga syẽa maki ahe. We ka gak syee mor Masǝŋ tǝkine lak gwa daŋ ya.
Soɓ ɓǝ suu gai Masǝŋ jolle
(Lu 12:22-31)25 Mor maiko me tǝ faa nyi we, we gaɓ suu ɓii ne swaa ɓǝ farelle, ne ɓǝ fazwanne, tǝkine ɓǝ fan wo suu ɓii ka. Cee ka pǝyǝk kal farel ya ne? Suu ka pǝyǝk kal fan wo suu ya ne? 26 We ẽe juu mai moo zwǝǝra sǝŋ ɗǝ, ka ruura fan a, ka taira fagwahl a, ka taira fan ga kahcel laŋ ya. Amma Pa ɓii mai mo no sǝŋ yee wol ra. We ka pǝyǝk kal juu ɓoroo ya ne? 27 Azu ye kǝsyil ɓii gak ɓoo giŋ suu ah ga gŋ biŋ ne ɓǝ mai mo tǝ swaako ne?
28 We gaɓ ne swaa ɓǝ fan wo suu mor fẽene? We ẽe kul cok moo giŋra ɗǝ, ka joŋra yeɓ ya, ka curra fan wo suu ya ta. 29 Amma me faa nyi we, koo Salomo ne kǝ̃ǝ ah daŋ laŋ ka ɓoo mbǝro dai kul maki ah vaŋno laŋ ya. 30 Fãa mai mo no cok tǝ'nah laŋ Masǝŋ ɓoo mbǝro nyi ra, so comki a ɓoo wii nyi. Awe za iŋ tǝ biŋ, ka ɓoo mbǝro nyi we kal ra ya ne? 31 We gaɓ ne swaa ɓǝ ru ga re fẽene, ru ga zwǝ fẽene, wala ru ga ɓoo fẽene ka. 32 Mor fan marai daŋ za bai iŋ yee kyeɓra. Pa ɓii mai mo no sǝŋ tǝ ɓe, we ne 'yah fan ah ra daŋ. 33 Amma we kyeɓ Goŋ Masǝŋ tǝkine joŋ fan matǝ njaŋ ah mai Masǝŋ mo 'yah ɓo kǝpelle. Fahfal ah a ga nyi tǝcoŋ fan daŋ nyi we ta. 34 We gaɓ suu ɓii ne swaa ɓǝ tǝ'nan ka, mor tǝ'nan ga swaa ɓǝ tǝ suu ah ba. Bone mai moo gin zah'nan daŋ, kii mor zah'nan ah moo ɓe.
Ta ndoo gə́ wɔji dɔ kun nénoji kar njéndooje
1 Yen, meḛ sí dɔ rɔ sí’g nà a kundaje néra meekarabasur lə sí kəm dəwje’g. Ɓó lé seḭ undaje néra meekarabasur lə sí kəm dəwje’g togə́bè ndá a kiŋgaje née ji Bɔ síje gə́ si dara lé nda̰ el .
2 Bèe ndá loo gə́ i un né mba kar njéndooje ndá ar ndiil ɓar dɔ’g el mbata njéhulaije ɓa ra togə́bè d’unda ne rɔ dee kəm dəwje kəi-kwa-dɔ-na̰je’g ləm, gə tɔ-rəwje’g ləm tɔ mba kiŋga ne riɓar. Ma nja m’ula sí woḭ, ɓai née ya d’iŋga kən mba̰. 3 Nɛ loo gə́ i un né ləi ar njéndooje ndá ar jigeli gər né gə́ jikɔli ra lé el. 4 Bèe ɓa nojikwa ləi lé a to né gə́ gə goo ŋgəḭ ɓó a to kəm dəwje’g el. Yen ɓa Bɔbije gə́ njekoo né gə́ to loo-ŋgəḭ’g lé a kari née ɓəi.
Ndukwɔi gə́ gəd lé
Lug 11.2-45 Loo gə́ seḭ raje tamaji ndá raje to gə́ njéhulaije bèe el. Deḛ nja ndigi kunda rɔ dee kəm dəwje’g kəi-kwa-dɔ-na̰je’g ləm, gə tɔ-rəwje ləm tɔ gə mba kar dee d’oo ne tamaji gə́ deḛ ra lé, ma nja m’ula sí woḭ, ɓai née ya d’iŋga kən mba̰ . 6 Nɛ i lé maji kari-i nja gə kari ba andə mee kəi’g ləi udu takəi dɔi’g ra tamaji ta Bɔbije gə́ njesi loo-ŋgəḭ’g lé yen ɓa Bɔbije gə́ njekoo né gə́ to loo-ŋgəḭ’g lé a kari née ɓəi.
7 Loo gə́ seḭ raje tamaji ndá paje ta budu-budu el mbata njépole-magəje ɓa ra togə́bè pana: N’a ja̰geeje ɓa n’a kiŋgaje née ɓəi. 8 Asəna̰’d ar sí el mbata loo gə́ dɔ ta nai meḛ sí’g ɓəi kara Bɔ síje lé gər né gə́ seḭ awje ndée gao. 9 Seḭje lé maji kar ndukwɔi lə sí ɓa to nee:
Bɔ síjeḛ, i gə́ sí rudu dara’g,
Maji kar rii to gə kəmee ɓəd ləm,
10 Maji kar ɓeeko̰ ləi taa naŋg nee pəl-pəl ləma,
Maji kar deḛ gə́ dɔ naŋg nee ra torndui d’aree ɔr rɔd to gə́ deḛ ra dara ləm tɔ.
11 Ar síjeḛ muru lə sí gə́ ɓogənè aree as lée béréré ya,
12 Ar məəi ti mbidi dɔ meekɔsgel’g lə sí
To gə́ jeḛ kara j’ar meḛ sí ti mbidi dɔ ka̰ dee-deḛ gə́ meḛ dee ɔs sə sí gel.
13 Loo gə́ j’a gə ndəm lé ndá taa sí ji njekurai’g
Ɓó ya̰ sí dan nékər’g el.
Loo-ko̰ɓee ləm, gə siŋgamoŋ ləma, gə doŋgɔr rɔnduba ləm tɔ,
Deḛ to kaḭ gə ləbi-ləbi saar-saar gə nɔḭ. Amen.
14 Ɓó lé meḛ sí ti mbidi dɔ meekɔsgel’g lə mar síje lé ndá Bɔ síje gə́ si dara lé a kar mée ti mbidi dɔ ka̰ sí-seḭ’g tɔ . 15 Ɓó lé meḛ sí ti mbidi dɔ meekɔsgel’g lə mar síje el ndá Bɔ síje gə́ sí dara lé kara a kar mée ti mbidi dɔ ka̰ sí-seḭ’g el tɔ.
Ta ndoo gə́ wɔji dɔ kɔg-mee-ɓoo
16 Loo gə́ seḭ ɔgje meḛ sí ɓoo lé ndá arje kəm sí mas mbidi-mbidi dɔ’g to gə́ ka̰ njéhulaije lé bèe el. Deḛ nja d’ula kəm dee na̰’d sir-sir gə mba kar dəwje d’oo dee to gə́ d’ɔg meḛ dee ɓoo. Ma nja m’ula sí woḭ, ɓai née ya d’iŋga kən mba̰. 17 Nɛ i lé loo gə́ i ɔg məəi ɓoo lé ndá togo kəmi ləm, ndèm ubu dɔi’g ləm tɔ 18 gə mba kar kɔg gə́ i ɔg məəi ɓoo lé i a kunda ne rɔi kəm Bɔbije gə́ njesi loo-ŋgəḭ’g ɓó kəm dəwje’g el. Bèe ɓa Bɔbije gə́ njekoo né gə́ to loo-ŋgəḭ’g lé a kari né gə́ i aw ndée ɓəi.
Nébaoje gə́ to dara lé
Lug 12.33-3419 Waje nébaoje gə́ dɔ naŋg nee ləm-ləm el, to loo gə́ dirije d’unda né keneŋ tuŋgu-tuŋgu ləm, né wɔməs keneŋ ləma, njéɓogoje kɔdé loo ɓogo keneŋ ləm tɔ . 20 Nɛ maji kar sí waje nébaoje lə sí gə́ dara ɓa ləm-ləm, loo gə́ dirije d’unda né keneŋ el ləm, né wɔməs keneŋ el ləma, njéɓogoje kɔdé loo ɓogo keneŋ el ləm tɔ. 21 Mbata loo gə́ nébao ləi to keneŋ ndá lée neelé məəi a to gə́ keneŋ kərm tɔ.
Néndogó lə darɔ
Lug 11.34-3622 Kəmi ɓa to néndogó gə́ darɔi àr ne ŋgad-ŋgad, ɓó lé kəmi àr ŋgad-ŋgad ndá darɔi bura kara a sa rəw tɔ. 23 Nɛ ɓó lé kəmi to bibli ndá darɔi bura kara si dan loondul’g tɔ. Ɓó lé lookàr gə́ ar darɔi sa rəw lé tel to bigim ndá i si dan loondul’g gə́ ndul kɔl-kɔl’g tɔ.
Ala əsé nébao wa
Lug 16.1324 Dəw kára askəm ra kula kar ɓéeje joo el, nà banelə a kwa gə yeḛ gə́ kára mée’g nɛ a kunda yeḛ gə́ kára ɓa dan kəmee’g tɔ, əsé yeḛ a ki rəa kər-kər gə́ rɔ yeḛ gə́ kára’g nɛ a ɓaar yeḛ gə́ kára tɔ. Seḭ asjekəm kundaje-kunda Ala lé ləm, gə kundaje-kunda néhulaije gə́ dɔ naŋg nee ləm tɔ ɓa korèje ne na̰ el.
Ɔmje meḛ sí dɔ Ala’g
Lug 12.22-3125 Bèe ɓa ma m’ula sí, arje meḛ sí pélé wəs-wəs dɔ rɔ sí’g el ləm, gə dɔ nésɔ sí əsé dɔ nékṵ rɔ sí’g el ləm tɔ. See si kəmba lə sí ur dɔ nékusɔ’g el wa. See darɔ sí ur dɔ kubu-kula-rɔ sí’g el wa. 26 Oreeje kəm sí dɔ yelje gə́ d’aw tar oo deeje. Deḛ lé dubu né el ləm, d’inja kó d’ɔm dàmá lə dee el ləm tɔ nɛ Bɔ síje gə́ njesi dara ɓa ul dee lé. See oo sí gə́ nékundaje ləa gə́ majije unda deeje el wa. 27 See na̰ ɓa mbuna sí’g ɓa lé mée pélé wəs-wəs dɔ rəa’g ndá a kar ləb siée ḭ ŋgal ne gə kuree ɗegəse ɓəi wa. 28 Bèe ŋga see ban ɓa arje meḛ sí pélé wəs-wəs dɔ kubu-kula-rɔ sí’g ɓəi wa. Oreeje kəm sí sḭ dɔ pudu ndujaje gə́ mee ndɔ’g ooje, puduje neelé ra kula el ləm, sorè kúla yereŋ el ləm tɔ. 29 Nɛ ma nja m’ula sí, loo ndubarɔ lə Salomo̰ gə kubu gə́ rəa’g kara ur ne dɔ pudu ndujaje’g neelé el . 30 Ɓó lé Ala ar muje d’ḭ ma̰də nɛ mu gə́ ḭ ma̰də ndɔ kára ba d’inja yel ne pər mee pil’g nɛ ɓəd ɓa see Ala a lal kar sí kubu-kula-rɔ sí’g wa, seḭ njémeekunje gə́ əḭ el. 31 Seḭ arje meḛ sí pélé wəs-wəs dɔ rɔ sí’g ar sí pajena: See ɗi ɓa j’a sɔ wa, əsé ɗi ɓa j’a kai wa, əsé see kubu ɗi ɓa j’a kula rɔ sí’g wa, maji kar sí paje togə́bè el. 32 Mbata néje gə́ togə́bè lé njépole-magəje ɓa gə́ njésaŋ géeje ya. Nɛ Bɔ síje gə́ si dara lé gər né gə́ seḭ awje ndée gao. 33 Saŋje ɓeeko̰ lə Ala gə meekarabasur ləa kédé ɓa néje lai neelé yeḛ a kar sí dɔ’g ɓəi. 34 Arje meḛ sí to kəgəgə dɔ lookàr gə́ bèlè’g el mbata bèlè lé nja ɓa gə́ njegər nérea ya. Maji kar meeko̰ gə́ gə ndɔ-ndɔ lé udu gə́ mee ndəa’g ya bo̰-bo̰.
